Jeesus sanoo olevansa lammastarhan ovi 1-10 ja hyvä paimen 11-18; tämän tähden syntyy erimielisyyttä juutalaisten kesken 19-21; hän todistaa olevansa Jumalan Poika, josta syystä juutalaiset yrittävät kivittää hänet 22-39; menee Jordanin tuolle puolelle, ja siellä monet uskovat häneen 40-42.
1 "Totisesti, totisesti minä sanon teille: joka ei mene ovesta lammastarhaan, vaan nousee sinne muualta, se on varas ja ryöväri. 2 Mutta joka menee ovesta sisälle, se on lammasten paimen. 3 Hänelle ovenvartija avaa, ja lampaat kuulevat hänen ääntänsä; ja hän kutsuu omat lampaansa nimeltä ja vie heidät ulos. 4 Ja laskettuaan kaikki omansa ulos hän kulkee niiden edellä, ja lampaat seuraavat häntä, sillä ne tuntevat hänen äänensä. 5 Mutta vierasta ne eivät seuraa, vaan pakenevat häntä, koska eivät tunne vierasten ääntä." 6 Mark. 9:32Tämän kuvauksen Jeesus puhui heille; mutta he eivät ymmärtäneet, mitä hänen puheensa tarkoitti. 7 Niin Jeesus vielä sanoi heille: "Totisesti, totisesti minä sanon teille: minä olen lammasten ovi. 8 Jer. 23:1-2Kaikki, jotka ovat tulleet ennen minua, ovat varkaita ja ryöväreitä; mutta lampaat eivät ole heitä kuulleet. 9 Joh. 14:6; Ef. 2:18; Hebr. 10:19Minä olen ovi; jos joku minun kauttani menee sisälle, niin hän pelastuu, ja hän on käyvä sisälle ja käyvä ulos ja löytävä laitumen. 10 Joh. 1:4,16Varas ei tule muuta kuin varastamaan ja tappamaan ja tuhoamaan. Minä olen tullut, että heillä olisi elämä ja olisi yltäkylläisyys.
11 Ps. 23:1; Ps. 80:2; Jes. 40:11; Hes. 34:11-23; Hes. 37:24; Hebr. 13:20; 1. Piet. 2:25Minä olen se hyvä paimen. Hyvä paimen antaa henkensä lammasten edestä. 12 Jes. 56:10; Jer. 10:21; Sak. 11:16-17Mutta palkkalainen, joka ei ole paimen ja jonka omia lampaat eivät ole, kun hän näkee suden tulevan, niin hän jättää lampaat ja pakenee; ja susi ryöstää ja hajottaa ne. 13 Hän pakenee, sillä hän on palkattu eikä välitä lampaista. 14 Nah. 1:7; 2. Tim. 2:19; 1. Piet. 2:25Minä olen se hyvä paimen, ja minä tunnen omani, ja minun omani tuntevat minut, 15 Matt. 11:27; Joh. 7:29niinkuin Isä tuntee minut ja minä tunnen Isän; ja minä annan henkeni lammasten edestä. 16 Jes. 56:8; Hes. 37:22,24; Matt. 28:19; Joh. 11:52; Ap. t. 2:39; Ap. t. 10:34-35; Ef. 2:13-14Minulla on myös muita lampaita, jotka eivät ole tästä lammastarhasta; myös niitä tulee minun johdattaa, ja ne saavat kuulla minun ääneni, ja on oleva yksi lauma ja yksi paimen. 17 Jes. 53:12Sentähden Isä minua rakastaa, koska minä annan henkeni, että minä sen jälleen ottaisin. 18 Ei kukaan sitä minulta ota, vaan minä annan sen itsestäni. Minulla on valta antaa se, ja minulla on valta ottaa se jälleen; sen käskyn minä olen saanut Isältäni."
19 Niin syntyi taas erimielisyys juutalaisten kesken näiden sanain tähden. 20 Joh. 8:48Ja useat heistä sanoivat: "Hänessä on riivaaja, ja hän on järjiltään; mitä te häntä kuuntelette?" 21 Joh. 9:6-7Toiset sanoivat: "Nämä eivät ole riivatun sanoja; eihän riivaaja voi avata sokeain silmiä?"
22 Sitten oli temppelin vihkimisen muistojuhla Jerusalemissa, ja oli talvi. 23 Ap. t. 3:11Ja Jeesus käyskeli pyhäkössä, Salomon pylväskäytävässä. 24 Niin juutalaiset ympäröivät hänet ja sanoivat hänelle: "Kuinka kauan sinä pidät meidän mieltämme kiihdyksissä? Jos sinä olet Kristus, niin sano se meille suoraan." 25 Joh. 5:36Jeesus vastasi heille: "Minä olen sanonut sen teille, ja te ette usko. Ne teot, joita minä teen Isäni nimessä, ne todistavat minusta. 26 Joh. 8:45-46Mutta te ette usko, sillä te ette ole minun lampaitani. 27 Minun lampaani kuulevat minun ääntäni, ja minä tunnen ne, ja ne seuraavat minua. 28 Joh. 5:24; Joh. 11:25Ja minä annan heille iankaikkisen elämän, ja he eivät ikinä huku, eikä kukaan ryöstä heitä minun kädestäni. 29 Minun Isäni, joka on heidät minulle antanut, on suurempi kaikkia, eikä kukaan voi ryöstää heitä minun Isäni kädestä. 30 Joh. 14:9; Joh. 17:11; Joh. 17:21-22Minä ja Isä olemme yhtä."
31 Niin juutalaiset ottivat taas kiviä maasta kivittääksensä hänet. 32 Jeesus vastasi heille: "Minä olen näyttänyt teille monta hyvää tekoa, jotka ovat Isästä; mikä niistä on se, jonka tähden te tahdotte minut kivittää?" 33 3. Moos. 24:16; Joh. 5:18Juutalaiset vastasivat hänelle: "Hyvän teon tähden me emme sinua kivitä, vaan jumalanpilkan tähden, ja koska sinä, joka olet ihminen, teet itsesi Jumalaksi". 34 Ps. 82:6Jeesus vastasi heille: "Eikö teidän laissanne ole kirjoitettuna: 'Minä sanoin: te olette jumalia'? 35 Jos hän sanoo jumaliksi niitä, joille Jumalan sana tuli — ja Raamattu ei voi raueta tyhjiin — 36 niin kuinka te sanotte sille, jonka Isä on pyhittänyt ja lähettänyt maailmaan: 'Sinä pilkkaat Jumalaa', sentähden että minä sanoin: 'Minä olen Jumalan Poika'? 37 Jos minä en tee Isäni tekoja, älkää uskoko minua. 38 Joh. 14:10-11Mutta jos minä niitä teen, niin, vaikka ette uskoisikaan minua, uskokaa minun tekojani, että tulisitte tuntemaan ja ymmärtäisitte Isän olevan minussa ja minun olevan Isässä." 39 Niin he taas tahtoivat ottaa hänet kiinni, mutta hän lähti pois heidän käsistänsä.
40 Joh. 1:28Ja hän meni taas Jordanin tuolle puolelle siihen paikkaan, missä Johannes ensin kastoi, ja viipyi siellä. 41 Ja monet tulivat hänen tykönsä ja sanoivat: "Johannes ei tehnyt yhtäkään tunnustekoa; mutta kaikki, mitä Johannes sanoi tästä, on totta". 42 Ja monet siellä uskoivat häneen.
Hea karjane ja tema lambad
1 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei sisene lambatarasse väravast, vaid ronib sisse mujalt, on varas ja röövel. 2 Väravast siseneja on lammaste karjane. 3 Temale avab värava valvur ja lambad kuulavad ta häält. Ta kutsub oma lambaid nimepidi ja juhib nad tarast välja. 4 Kui ta on viinud välja kogu oma karja, käib ta nende ees ja lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad ta häält. 5 Võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad tema eest, sest võõraste häält nad ei tunne." 6 Sellise tähendamissõna rääkis Jeesus neile, variserid aga ei taibanud, mida ta tahtis öelda.
7 Seepärast rääkis Jeesus uuesti: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen lammaste värav. 8 Vargaid ja röövleid on tulnud enne mind, kuid lambad ei ole neid kuulanud. 9 Mina olen värav. Kes siseneb minu kaudu, see päästetakse. Nad käivad sisse ja välja ning leiavad karjamaa. 10 Varas tuleb vaid selleks, et riisuda, tappa ja hävitada. Mina olen tulnud selleks, et neil oleks elu kogu selle täiuses.
11 Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. 12 Palgaline aga ei ole karjane ega pea lambaid omaks. Kui ta näeb hunti tulemas, jätab ta lambad maha ja põgeneb. Hunt tungib neile kallale ja ajab karja laiali. 13 Palgaline põgeneb, sest tema töötab tasu pärast ega hooli lammastest.
14 Mina olen hea karjane. Mina tunnen oma lambaid ja nemad tunnevad mind, 15 nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa. Ja ma annan oma elu lammaste eest. 16 Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast. Ma pean neidki karjatama. Ka nemad kuulavad mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane. 17 Isa armastab mind, sest ma annan oma elu, et see uuesti tagasi võtta. 18 Keegi ei võta seda minult vägisi. Ma ise annan selle. Mul on meelevald see ära anda ja mul on meelevald see tagasi võtta. Nõnda on Isa mul käskinud teha."
19 Nende sõnade peale läksid juutide arvamused lahku. 20 Paljud ütlesid: „Temas on kuri vaim. Ta ajab segast juttu. Miks teda üldse kuulata?"
21 Teised ütlesid: „See ei ole kurjast vaimust vaevatu jutt. Ega siis kuri vaim saa pimedaid nägijaiks teha!"
Tüli Jeesuse väidete üle
22 Siis jõudis Jeruusalemmas kätte templipuhastuspüha.10:22 Ehk Hanuka. Oli talv 23 ja Jeesus kõndis ringi templis Saalomoni sammaskäigus. 24 Seal kogunesid juudid tema ümber ja ütlesid talle: „Kaua sa hoiad meid veel teadmatuses? Kui sina oled Messias, siis ütle seda meile otse!"
25 „Ma olen teile öelnud, aga te ei usu," vastas Jeesus. „Minust tunnistavad teod, mida ma teen oma Isa nimel. 26 Aga teie ei usu, sest te ei kuulu mu lammaste hulka. 27 Minu lambad kuulavad mu häält. Mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. 28 Mina annan neile igavese elu ja nad ei hukku iial. Keegi ei saa neid minu käest röövida. 29 Minu Isa, kes andis nad mulle, on suurim kõigist – Isa käest ei saa neid keegi röövida. 30 Mina ja Isa oleme üks."
31 Jälle tahtsid juudid kive tuua, et teda nendega surnuks visata, 32 aga Jeesus küsis neilt: „Ma olen teile näidanud palju häid tegusid Isalt. Millise teo eest te tahate mind kividega visata?"
33 „Me ei viska sind kividega heade tegude eest," vastasid nad, „vaid jumalateotuse pärast, et sina, olles inimene, nimetad ennast Jumalaks."
34 Jeesus vastas neile: „Eks ole ju teie Seaduses kirjutatud: „Ma ütlesin: „Te olete jumalad." " 35 Kui seal on nimetatud jumalateks neid, kelle kätte anti Jumala sõna – ja Pühakirja ei saa kõrvale heita –, 36 siis kuidas te süüdistate jumalateotuses mind, keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, kuna ma ütlesin „mina olen Jumala Poeg"? 37 Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind! 38 Kui ma aga teen, siis uskuge neid tegusid, isegi kui te mind ei usu. Ja te mõistate, et Isa on minus ja mina olen Isas." 39 Seepeale tahtsid nad jälle teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.
40 Nüüd läks Jeesus taas teisele poole Jordanit ning peatus paigas, kus Johannes oli algul ristinud. 41 Tema juurde tuli rohkesti rahvast, kes ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki imetegu, aga kõik, mis ta selle mehe kohta ütles, oli õige." 42 Ja paljud seal hakkasid Jeesusesse uskuma.