Mogli e mariti
1 Anche voi, mogli, siate sottomesse ai vostri mariti affinché, se anche ve ne sono che non ubbidiscono alla Parola, siano guadagnati senza parola dalla condotta delle loro mogli, 2 quando avranno considerato la vostra condotta casta e rispettosa. 3 Il vostro ornamento non sia l’esteriore che consiste nell’intrecciatura dei capelli, nel mettersi addosso gioielli d’oro e nell’indossare belle vesti 4 ma quello che è intimo e nascosto nel cuore, la purezza incorruttibile di uno spirito dolce e pacifico, che agli occhi di Dio è di grande valore. 5 E così infatti si adornavano una volta le sante donne che speravano in Dio, stando soggette ai loro mariti, 6 come Sara che ubbidiva ad Abraamo, chiamandolo signore, della quale voi siete ora figlie, se fate il bene e non vi lasciate turbare da spavento alcuno.
7 Anche voi, mariti, vivete insieme alle vostre mogli con il riguardo dovuto alla donna, come a un vaso più delicato. Onoratele, poiché sono anch’esse eredi con voi della grazia della vita, affinché le vostre preghiere non siano impedite.
Buona testimonianza nelle opposizioni
8 Infine, siate tutti concordi, compassionevoli, pieni d’amor fraterno, misericordiosi e umili, 9 non rendete male per male od oltraggio per oltraggio ma, al contrario, benedite, poiché a questo siete stati chiamati affinché ereditiate la benedizione. 10 Perché:
"Chi vuol amare la vita e vedere buoni giorni, trattenga la sua lingua dal male e le sue labbra dal parlare con frode;11 si ritragga dal male e faccia il bene; cerchi la pace e la persegua;12 perché gli occhi del Signore sono sui giusti e i suoi orecchi sono attenti alle loro supplicazioni; ma la faccia del Signore è contro quelli che fanno il male".
13 E chi vi farà del male, se siete zelanti nel bene? 14 Ma, anche se doveste soffrire per la giustizia, beati voi!
Non vi sgomenti la paura che incutono e non vi agitate, 15 anzi santificate Cristo come Signore nei vostri cuori, sempre pronti a rispondere a vostra difesa a chiunque vi domanda ragione della speranza che è in voi, ma con dolcezza e rispetto, avendo una buona coscienza, 16 affinché quando sparlano di voi, siano svergognati quelli che calunniano la vostra buona condotta in Cristo. 17 Perché è meglio, se pur tale è la volontà di Dio, che soffriate facendo il bene, anziché facendo il male.
L’esempio di Cristo nella sofferenza
18 Poiché anche Cristo ha sofferto una volta per i peccati, egli giusto per gli ingiusti, per condurci a Dio, essendo stato messo a morte, quanto alla carne, ma vivificato quanto allo spirito. 19 In esso andò anche a predicare agli spiriti ritenuti in carcere, 20 i quali un tempo furono ribelli, quando la pazienza di Dio aspettava, ai giorni di Noè, mentre si preparava l’arca, nella quale poche anime, cioè otto, furono salvate attraverso l’acqua. 21 Figura, questa, che corrisponde al battesimo, che non è eliminazione di sporcizia dal corpo, ma la richiesta di una buona coscienza verso Dio, il quale ora salva anche voi, mediante la risurrezione di Gesù Cristo, 22 che, essendo andato in cielo, è alla destra di Dio, dove angeli, principati e potenze gli sono sottoposti.
1 Samuti naised, alistuge igaüks oma mehele, et kui mõned neist ei taha uskuda evangeeliumi, nad võidetaks usule ilma sõnata naiste käitumise kaudu, 2 kui nad on näinud teie puhast käitumist ja aukartust. 3 Ärge ehtige ennast välisega: keerukate soengute, kuldehete ja uhkete riietega, 4 vaid teie ehteks olgu varjulolev sisemine inimene leebe ja tasase vaimu kadumatus ilus, mis on kallihinnaline Jumala silmis. 5 Nii on ka vanasti end ehtinud pühad naised, kes Jumala peale lootsid. Nad alistusid oma meestele, 6 nii nagu Saara oli kuulekas Aabrahamile, nimetades teda isandaks. Teie olete tema lapsed, kui te teete head ega karda ühtki hirmutamist.
7 Samuti mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga, osutades talle austust nagu elu armuanni kaaspärijale, et teie palved ei oleks takistatud.
Kannatustesse suhtumisest
8 Lõpuks, olge kõik ühel meelel, olge osavõtlikud, armastage üksteist, olge halastajad ja alandlikud! 9 Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga! Tasuge hoopis õnnistusega, sest selleks on teid kutsutud, et saaksite pärida õnnistuse.
10 „Sest kes tahab armastada elu
ja näha häid päevi,
see hoidku oma keelt kurja eest
ja oma huuli pettust rääkimast.
11 Ta pöördugu ära kurjast ning tehku head,
otsigu rahu ja taotlegu seda!
12 Sest Issanda silmad on pööratud õigete poole
ja tema kõrvad on lahti nende palvetele,
kuid Issand ise on nende vastu, kes teevad kurja."
13 Kes saab teha teile kurja, kui te olete innukad tegema head? 14 Aga kui te peaksitegi kannatama õiguse pärast, olete õnnistatud. Ärge kartke nende hirmutamist ega sattuge ärevusse! 15 Pidage pühaks Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt pärib aru teis oleva lootuse kohta! 16 Kuid tehke seda tasase meelega ja aupaklikult, hoides puhtana oma südametunnistust. Nii jäävad häbisse need, kes laimavad teie kui kristlaste head käitumist. 17 Kui see on Jumala tahtmine, siis parem on kannatada heade tegude, mitte kurjade tegude pärast.
18 Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õigena ülekohtuste eest, et teid juhtida Jumala juurde. Kui ta küll surmati ihus, aga äratati üles Vaimus, 19 kelles ta ka läks ära ja kuulutas vangis olevaile vaimudele. 20 Need ei kuulanud muiste sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kuni ta tegi valmis laeva, milles vähesed, see on kaheksa inimest, päästeti läbi vee. 21 Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd vesi ristimisena, mis ei ole lihaliku rüveduse vabastamine, vaid puhta südametunnistuse tõotus Jumalale Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu. 22 Tema läks taevasse ja on Jumala paremal käel, talle on allutatud inglid ja võimud ja väed.