Uniti in Cristo, esempio di umiltà e abnegazione
1 Se dunque vi è qualche consolazione in Cristo, se vi è qualche conforto d’amore, se vi è qualche comunione di Spirito, se vi è qualche tenerezza d’affetto e qualche compassione, 2 rendete perfetta la mia gioia, avendo un medesimo pensare, un medesimo amore, essendo di un animo solo e una sola mente, 3 non facendo nulla per spirito di parte o per vanagloria, ma ciascuno di voi, con umiltà, stimi gli altri superiori a sé stesso, 4 avendo ciascuno di voi riguardo non alle cose proprie, ma anche a quelle degli altri. 5 Abbiate in voi lo stesso sentimento che è stato in Cristo Gesù, 6 il quale, essendo in forma di Dio, non considerò l’essere uguale a Dio qualcosa a cui aggrapparsi, 7 ma annichilì sé stesso, prendendo forma di servo e divenendo simile agli uomini; 8 essendo trovato nell’esteriore come un uomo, abbassò sé stesso, facendosi ubbidiente fino alla morte, e alla morte della croce. 9 Perciò Dio lo ha sovranamente innalzato e gli ha dato il nome che è al di sopra di ogni nome, 10 affinché nel nome di Gesù si pieghi ogni ginocchio nei cieli, sulla terra e sotto la terra 11 e ogni lingua confessi che Gesù Cristo è il Signore, alla gloria di Dio Padre.
Come luminari nel mondo
12 Così, miei cari, come avete sempre ubbidito, non soltanto come se io fossi presente, ma, molto più adesso che sono assente, impegnatevi al compimento della vostra salvezza con timore e tremore, 13 poiché è Dio che opera in voi il volere e l’agire, per la sua benevolenza. 14 Fate ogni cosa senza mormorii e senza dispute, 15 affinché siate irreprensibili e schietti, figli di Dio senza biasimo in mezzo a una generazione storta e perversa, nella quale voi risplendete come luci nel mondo, tenendo alta la parola della vita, 16 in modo che nel giorno di Cristo io possa vantarmi di non aver corso invano né invano faticato. 17 E, se anche debba essere offerto come libazione sul sacrificio e sul servizio della vostra fede, io ne gioisco e me ne rallegro con tutti voi; 18 nello stesso modo gioitene anche voi e rallegratevene con me.
Paolo elogia Timoteo ed Epafròdito
19 Ora spero nel Signore Gesù di mandarvi presto Timoteo, affinché io pure sia incoraggiato, ricevendo notizie dello stato vostro. 20 Perché non ho alcuno d’animo pari al suo, che abbia sinceramente a cuore quel che vi concerne. 21 Poiché tutti cercano i propri interessi, non quelli di Cristo Gesù. 22 Ma voi lo conoscete per prova, poiché nella maniera che un figlio serve il padre egli ha servito con me la causa del vangelo. 23 Spero dunque di mandarvelo, appena avrò visto come andranno le mie cose, 24 ma ho fiducia nel Signore che anch’io verrò presto.
25 Però ho stimato necessario mandarvi Epafròdito, mio fratello, mio collaboratore e compagno di lotta, inviatomi da voi per sovvenire alle mie necessità, 26 perché aveva un gran desiderio di vedervi tutti ed era angosciato perché avevate udito che era stato infermo. 27 Difatti è stato ammalato e ben vicino alla morte, ma Dio ha avuto pietà di lui e non soltanto di lui, ma anche di me, perché io non avessi tristezza su tristezza. 28 Perciò ve l’ho mandato con tanta maggior premura, affinché, vedendolo di nuovo, vi rallegriate e anch’io sia meno rattristato. 29 Accoglietelo dunque nel Signore con ogni gioia, e abbiate stima di uomini simili, 30 perché per l’opera di Cristo egli è stato vicino alla morte, avendo rischiato la propria vita per supplire ai servizi che non potevate rendermi voi stessi.
Kristuse alandlikkuse eeskuju
1 Seepärast, kui te saate ühendusest Kristusega mingisugust julgustust, mingisugust lohutust tema armastusest, mingisugust Vaimu osadust, mingisugust kaastunnet ja halastust, 2 siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete ühtviisi, armastate sama armastusega, olete samas Vaimus ja meeles. 3 Ärge tehke midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid pidage alandlikkuses üksteist ülemaks endast. 4 Ärge tegutsege üksnes enda, vaid ka teiste huvides!
5 Suhtes üksteisega olge sama mõtteviisiga kui Kristus Jeesus:
6 kes, olles Jumala kuju,
ei hoidnud kinni õigusest olla Jumalaga võrdne,
7 vaid tegi end tühiseks,
võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks.
8 Ja kui ta leiti inimese sarnasena,
alandas ta iseennast,
saades kuulekaks surmani –
koguni ristisurmani.
9 Seetõttu on Jumal tõstnud ta kõige kõrgemale
ja andnud talle nime üle kõigi nimede,
10 et Jeesuse nime ees nõtkuks iga põlv
nii taevas, maa peal kui ka maa all
11 ja iga suu tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand,
Jumala Isa kirkuseks.
Tehke kõike nurisemata
12 Seepärast, mu armsad, nõnda nagu te alati olete olnud kuulekad, mitte ainult minu juuresolekul, vaid palju enam nüüd mu äraolekul, pingutage oma pääste nimel kartuse ja värinaga! 13 Sest Jumal töötab teis, et teie soovid ja teod vastaksid tema headele eesmärkidele.
14 Tehke kõike ilma nurisemata ja vaidlemata, 15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset nurjatut ja pöörast sugupõlve, kelle seas te särate otsekui tähed ilmaruumis, 16 kui hoiate kinni elu sõnast. Siis on mul põhjust kiidelda Kristuse päeval, et ma ei ole asjata jooksnud ega asjata vaeva näinud. 17 Ja isegi kui mu elu valatakse välja nagu joogiohver teie usust tuleneva ohvri ja teenistuse peale, olen ma rõõmus ja tunnen rõõmu teie kõigi üle. 18 Olge siis teiegi rõõmsad ja rõõmustage koos minuga!
Timoteos ja Epafroditos
19 Ma loodan Issanda Jeesuse loal saata Timoteose peagi teie juurde, et minu süda saaks kinnitust, kuuldes, kuidas teil läheb. 20 Mul ei ole ju teist sellist mõttekaaslast, kes nõnda ehtsalt muretseks teie käekäigu pärast. 21 Igaühel on ju meeles oma mured, mitte see, mida Jeesus Kristus tahab. 22 Kuid Timoteose tublidus on teile teada, sest nagu poeg oma isa kõrval on ta koos minuga teeninud evangeeliumi. 23 Teda ma loodangi saata niipea, kui saan selgust oma olukorras. 24 Ent ma olen veendunud Issandas, et ka mina ise tulen peatselt.
25 Pidasin siiski vajalikuks saata teie juurde ka oma kaastöölise ja võitluskaaslase vend Epafroditose, teie apostli ja minu vajaduste eest hoolitseja, 26 sest ta igatses teie järele ja oli tusane, et te pidite kuulma ta haigestumisest. 27 Ta oli ju tõesti haige ja suremas, kuid Jumal halastas ta peale, õieti mitte ainult tema, vaid ka minu peale, et mind ei tabaks üks kurvastus teise järel. 28 Seepärast ma saadan ta võimalikult ruttu, et te saaksite teda nähes jälle rõõmsaks ja minagi ei peaks nõnda palju kurvastuma. 29 Võtke ta siis vastu Issandas täie rõõmuga ja pidage selliseid mehi au sees, 30 sest ta oli Kristuse töö pärast surmasuus, seades oma elu ohtu, et täita teie osa minu teenimises.