1 Iddio, dopo aver in molte volte e in molte maniere parlato anticamente ai padri per mezzo de profeti,2 in questi ultimi giorni ha parlato a noi mediante il suo Figliuolo, chEgli ha costituito erede di tutte le cose, mediante il quale pure ha creato i mondi;3 il quale, essendo lo splendore della sua gloria e limpronta della sua essenza e sostenendo tutte le cose con la parola della sua potenza, quandebbe fatta la purificazione dei peccati, si pose a sedere alla destra della Maestà ne luoghi altissimi,4 diventato così di tanto superiore agli angeli, di quanto il nome che ha eredato è più eccellente del loro.5 Infatti, a qual degli angeli dissEgli mai: Tu sei il mio Figliuolo, oggi ti ho generato? e di nuovo: Io gli sarò Padre ed egli mi sarà Figliuolo?6 E quando di nuovo introduce il Primogenito nel mondo, dice: Tutti gli angeli di Dio ladorino!7 E mentre degli angeli dice: Dei suoi angeli Ei fa dei venti, e dei suoi ministri fiamme di fuoco,8 dice del Figliuolo: Il tuo trono, o Dio, è ne secoli dei secoli, e lo scettro di rettitudine è lo scettro del tuo regno.9 Tu hai amata la giustizia e hai odiata liniquità; perciò Dio, lIddio tuo, ha unto te dolio di letizia, a preferenza dei tuoi compagni.10 E ancora: Tu, Signore, nel principio, fondasti la terra, e i cieli son opera delle tue mani.11 Essi periranno, ma tu dimori; invecchieranno tutti come un vestito,12 e li avvolgerai come un mantello, e saranno mutati; ma tu rimani lo stesso, e i tuoi anni non verranno meno.13 Ed a qual degli angeli dissEgli mai: Siedi alla mia destra finché abbia fatto dei tuoi nemici lo sgabello dei tuoi piedi?14 Non sono eglino tutti spiriti ministratori, mandati a servire a pro di quelli che hanno da eredare la salvezza?
1 Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu,2 siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud kõigi asjade pärijaks, Kelle läbi Ta on teinud maailmaajastud,3 Kes, olles Tema aupaistus ning Ta olemuse kuju ja kandes kõike Oma vägeva sõnaga, pärast seda kui Ta Iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale käele kõrguses4 ning sai seda ülemaks Inglitest, mida kõrgema nime Ta on pärinud kui nemad.5 Sest missugusele Inglile on Ta iganes öelnud: „Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!", või jälle: „Mina tahan olla Temale Isaks ja Tema peab olema Mulle Pojaks!"?6 Ent sellest, kui Ta jälle toob esmasündinu maailma, ütleb Ta: „Ka kõik Jumala Inglid kummardagu Teda!"7 Ent Inglitest Ta ütleb küll: „Ta teeb Oma Inglid tuulteks ja Oma teenijad tuleleegiks!"8 Aga Pojale Ta ütleb: „Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on õigluse kepp!9 Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, Sinu Jumal, Sind võidnud rõõmuõliga enam kui Su kaaslasi!"10 Ja: „Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su käte tööd!11 Need hävivad, aga Sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub12 ja Sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei lõpe!"13 Või missugusele Inglile on Ta kunagi öelnud: „Istu Mu paremale käele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks!"14 Eks nad kõik ole teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad?