1 Io adunque ti protesto, nel cospetto di Dio, e del Signor Gesù Cristo, il quale ha da giudicare i vivi ed i morti, nella sua apparizione, e nel suo regno,
2 che tu predichi la parola, che tu faccia instanza a tempo, e fuor di tempo; riprendi, sgrida, esorta, con ogni pazienza, e dottrina.
3 Perciocchè verrà il tempo, che non comporteranno la sana dottrina; ma, pizzicando loro gli orecchi, si accumuleranno dottori, secondo i lor propri appetiti:
4 e rivolteranno le orecchie dalla verità, e si volgeranno alle favole.
5 Ma tu sii vigilante in ogni cosa, soffri afflizioni, fa’ l’opera d’evangelista, fa’ appieno fede del tuo ministerio.
6 PERCIOCCHÈ, quant’è a me, ad ora son per essere offerto a guisa d’offerta da spandere, e soprastà il tempo della mia tornata a casa.
7 Io ho combattuto il buon combattimento, io ho finito il corso, io ho serbata la fede.
8 Nel rimanente, mi è riposta la corona della giustizia, della quale mi farà in quel giorno retribuzione il Signore, il giusto Giudice; e non solo a me, ma a tutti coloro ancora che avranno amata la sua apparizione
9 Studiati di venir tosto a me.
10 Perciocchè Dema mi ha lasciato, avendo amato il presente secolo, e se n’è andato in Tessalonica; Crescente in Galazia, Tito in Dalmazia.
11 Luca è solo meco; prendi Marco, e menalo teco; perciocchè egli mi è molto utile al ministerio.
12 Or io ho mandato Tichico in Efeso.
13 Quando tu verrai, porta la cappa che io ho lasciata in Troade, appresso di Carpo; ed i libri, principalmente le pergamene.
14 Alessandro, il fabbro di rame, mi ha fatto del male assai; gli renderà il Signore secondo le sue opere.
15 Da esso ancora tu guardati; perciocchè egli ha grandemente contrastato alle nostre parole
16 Niuno si è trovato meco nella mia prima difesa; ma tutti mi hanno abbandonato; non sia loro imputato.
17 Ma il Signore è stato meco, e mi ha fortificato; acciocchè la predicazione fosse per me appieno accertata, e che tutti i Gentili l’udissero; ed io sono stato liberato dalla gola del leone.
18 E il Signore mi libererà ancora da ogni mala opera e mi salverà, e raccorrà nel suo regno celeste. A lui sia la gloria ne’ secoli de’ secoli. Amen.
19 Saluta Priscilla ed Aquila, e la famiglia d’Onesiforo.
20 Erasto è rimasto in Corinto, ed io ho lasciato Trofimo infermo in Mileto.
21 Studiati di venire avanti il verno. Eubulo, e Pudente, e Lino, e Claudia, e tutti i fratelli ti salutano.
22 Sia il Signor Gesù Cristo con lo spirito tuo. La grazia sia con voi. Amen
1 Ma tunnistan kindlasti Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, Kes mõistab kohut elavate ja surnute üle, niihästi Tema tulemist kui ka Tema Riiki.
2 Kuuluta sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega.
3 Sest tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad,
4 ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole.
5 Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee Evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti.
6 Sest mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jõudnud ligi.
7 Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!
8 Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad Ta ilmumist.
9 Katsu ruttu minu juurde tulla!
10 Sest Deemas jättis mind maha ning hakkas armastama seda maailma ja läks Tessaloonikasse, Kreskes Galaatiasse, Tiitus Dalmaatiasse.
11 Luukas üksi on mu juures. Võta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse.
12 Tühhikose ma läkitasin Efesosse.
13 Kuub, mille ma jätsin Troasse Karpose juurde, too tulles kaasa, ja raamatud, eriti pärgamendid.
14 Vasksepp Aleksandros on mulle teinud palju paha. Issand tasugu talle ta tegusid mööda!
15 Hoidu ka sina tema eest, sest ta on kõvasti vastu pannud meie sõnadele.
16 Kui ma esimest korda kohtus kostsin enese eest, ei olnud ükski mulle toeks, vaid kõik jätsid mind maha. Ärgu arvatagu seda neile süüks.
17 Aga Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kõik paganad kuuleksid seda; ja ma pääsesin lõukoera suust.
18 Küll Issand mind ka välja tõmbab kõigist kurjadest tegudest ja aitab Oma taevasesse Riiki. Temale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.
19 Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret.
20 Erastos jäi Korintosesse; Trofimose ma jätsin haigelt Mileetosesse.
21 Rutta, et sa enne talve saabud! Eubulos ja Puudes ja Linos ja Klaudia ja kõik vennad tervitavad sind.
22 Issand Jeesus Kristus olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!