1 Siate adunque imitatori di Dio, come figliuoli diletti.

2 E camminate in carità, siccome ancora Cristo ci ha amati, e ha dato sè stesso per noi, in offerta e sacrificio a Dio, in odor soave

3 E come si conviene a santi, fornicazione, e niuna immondizia, ed avarizia, non sia pur nominata fra voi;

4 nè disonestà, nè stolto parlare, o buffoneria, le quali cose non si convengono; ma più tosto, ringraziamento.

5 Poichè voi sapete questo: che niun fornicatore, nè immondo, nè avaro, il quale è idolatra, ha eredità nel regno di Cristo, e di Dio.

6 Niuno vi seduca con vani ragionamenti; perciocchè per queste cose vien l’ira di Dio, sopra i figliuoli della disubbidienza.

7 Non siate adunque loro compagni.

8 Perciocchè già eravate tenebre, ma ora siete luce nel Signore; camminate come figliuoli di luce

9 poichè il frutto dello Spirito è in ogni bontà, e giustizia, e verità,

10 provando ciò che è accettevole al Signore.

11 E non partecipate le opere infruttuose delle tenebre, anzi più tosto ancora riprendetele.

12 Perciocchè egli è disonesto pur di dire le cose che si fanno da coloro in occulto.

13 Ma tutte le cose, che sono condannate sono manifestate dalla luce; perciocchè tutto ciò che è manifestato è luce.

14 Perciò dice: Risvegliati, tu che dormi, e risorgi da’ morti, e Cristo ti risplenderà.

15 Riguardate adunque come voi camminate con diligente circospezione; non come stolti, ma come savi;

16 ricomperando il tempo, perciocchè i giorni sono malvagi.

17 Perciocchè, non siate disavveduti, ma intendenti qual sia la volontà del Signore.

18 E non v’inebbriate di vino, nel quale vi è dissoluzione; ma siate ripieni dello Spirito;

19 parlando a voi stessi con salmi, ed inni, e canzoni spirituali, cantando, e salmeggiando col cuor vostro al Signore.

20 Rendendo del continuo grazie d’ogni cosa a Dio e Padre, nel nome del Signor nostro Gesù Cristo

21 Sottoponendovi gli uni agli altri nel timor di Cristo.

22 MOGLI, siate soggette a’ vostri mariti, come al Signore.

23 Poichè il marito è capo della donna, siccome ancora Cristo è capo della Chiesa, ed egli stesso è Salvatore del corpo.

24 Ma altresì, come la Chiesa è soggetta a Cristo, così le mogli debbono esser soggette a’ lor mariti in ogni cosa.

25 Mariti, amate le vostre mogli, siccome ancora Cristo ha amata la Chiesa, e ha dato sè stesso per lei;

26 acciocchè, avendola purgata col lavacro dell’acqua, la santificasse per la parola;

27 per farla comparire davanti a sè, gloriosa, non avendo macchia, nè crespa, nè cosa alcuna tale; ma santa ed irreprensibile.

28 Così debbono i mariti amare le loro mogli, come i lor propri corpi: chi ama la sua moglie ama sè stesso.

29 Perciocchè niuno giammai ebbe in odio la sua carne, anzi la nudrisce, e la cura teneramente, siccome ancora il Signore la Chiesa.

30 Poichè noi siamo membra del suo corpo, della sua carne, e delle sue ossa.

31 Perciò, l’uomo lascerà suo padre, e sua madre, e si congiungerà con la sua moglie, e i due diverranno una stessa carne.

32 Questo mistero è grande; or io dico, a riguardo di Cristo, e della Chiesa.

33 Ma ciascun di voi così ami la sua moglie, come sè stesso; ed altresì la moglie riverisca il marito

1 Siis võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed

2 ja käige armastuses, nõnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on Iseenese andnud meie eest anniks ja ohvriks, Jumalale magusaks lõhnaks.

3 Aga hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele,

4 ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi, vaid pigemini olgu tänu.

5 Sest seda te teate tunnetades, et mitte ühelgi hoorajal ega ropul ega ahnel, kuna ta on ebajumala ori, ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.

6 Ükski ärgu petku teid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale;

7 ärge siis saage nende kaaslasteks!

8 Sest te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed —

9 sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde —

10 ja katsuge, mis on Issandale meelepärane!

11 Ärgu teil olgu tegemist pimeduse viljatute tegudega, vaid mõistke need pigemini hukka!

12 Sest mis kõik seal salajas nende kaudu sünnib, on häbi öeldagi.

13 Aga kõik saab avalikuks, kui valgus seda paljastab; sest kõik, mis tuleb ilmsiks, on valgus.

14 Sellepärast Ta ütleb: „Ärka üles, kes magad, ja tõuse üles surnuist, siis Kristus valgustab sind!"

15 Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad,

16 pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!

17 Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.

18 Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu,

19 rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames,

20 kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.

21 Ja olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses.

22 Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale!

23 Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on Koguduse pea, Tema on ihu Õnnistegija.

24 Aga nõnda nagu Kogudus on allaheitlik Kristusele, nõnda olgu ka naised oma meestele kõigis asjus.

25 Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud Kogudust ja on andnud Iseenese tema eest,

26 et teda pühitseda, pestes puhtaks veepesemisega sõna sees,

27 ja seada Enese ette Kogudus austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.

28 Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.

29 Sest ükski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaüks toidab ja hoiab seda, nõnda nagu ka Issand Kogudust.

30 Sest meie oleme Tema Ihu liikmed.

31 „Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!"

32 See saladus on suur; aga mina räägin Kristusest ja Kogudusest.

33 Olgu nüüd kuidas on, aga teiegi igaüks omaette armastage oma naist nagu iseennast; aga naine kartku meest.