1 PAOLO, prigione di Gesù Cristo, e il fratello Timoteo, a Filemone, nostro diletto, e compagno d’opera;

2 ed alla diletta Appia, e ad Archippo, nostro compagno di milizia, ed alla chiesa che è in casa tua;

3 grazia a voi e pace, da Dio Padre nostro, e dal Signor Gesù Cristo.

4 Io rendo grazie all’Iddio mio, facendo sempre di te memoria nelle mie orazioni;

5 udendo la tua carità, e la fede che tu hai inverso il Signore Gesù, e inverso tutti i santi;

6 acciocchè la comunione della tua fede sia efficace, col far riconoscere tutto il bene che è in voi, inverso Cristo Gesù.

7 Perciocchè noi abbiamo grande allegrezza e consolazione della tua carità; poichè le viscere dei santi siano state per te ricreate, fratello

8 PERCIÒ, benchè io abbia molta libertà in Cristo, di comandarti ciò che è del dovere;

9 pur nondimeno, più tosto ti prego per carità così come sono, Paolo, vecchio, ed al presente ancora prigione di Gesù Cristo;

10 ti prego, dico, per lo mio figliuolo Onesimo, il quale io ho generato ne’ miei legami.

11 Il quale già ti fu disutile, ma ora è utile a te ed a me.

12 Il quale io ho rimandato; or tu accoglilo, cioè, le mie viscere.

13 Io lo voleva ritenere appresso di me, acciocchè in vece tua mi ministrasse nei legami dell’evangelo;

14 ma non ho voluto far nulla senza il tuo parere; acciocchè il tuo beneficio non fosse come per necessità, ma di spontanea volontà.

15 Perciocchè, forse per questa cagione egli si è dipartito da te per un breve tempo, acciocchè tu lo ricoveri in perpetuo;

16 non più come servo, ma da più di servo, come caro fratello, a me sommamente; ora, quanto più a te, ed in carne, e nel Signore?

17 Se dunque tu mi tieni per consorte, accoglilo come me stesso.

18 Che se ti ha fatto alcun torto, o ti deve cosa alcuna, scrivilo a mia ragione.

19 Io Paolo ho scritto questo di man propria, io lo pagherò, per non dirti che tu mi devi più di ciò, cioè te stesso.

20 Deh! fratello, fammi pro in ciò nel Signore; ricrea le mie viscere nel Signore.

21 Io ti ho scritto, confidandomi della tua ubbidienza, sapendo che tu farai eziandio sopra ciò che io dico.

22 OR apparecchiami insieme ancora albergo; perciocchè io spero che per le vostre orazioni vi sarò donato.

23 Epafra, prigione meco in Cristo Gesù,

24 e Marco, ed Aristarco, e Dema, e Luca, miei compagni d’opera, ti salutano.

25 La grazia del Signor nostro Gesù Cristo sia con lo spirito vostro. Amen

1 Paulus, Kristuse Jeesuse vang ja vend Timoteos armsale Fileemonile, meie kaastöölisele

2 ja armsale õele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvõitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

4 Ma tänan alati oma Jumalat, kui ma mõtlen sinule oma palveis;

5 sest ma kuulen sinu armastusest ja usust, mis sul on Issanda Jeesuse poole ja kõigi pühade vastu,

6 et su usu ühendus minuga saaks vägevaks kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse kohta.

7 Sest mul oli palju rõõmu ja troosti sinu armastusest, sest et pühade südamed on kosutatud sinu läbi, vend.

8 Sellepärast, kuigi mul on Kristuses palju julgust sind käskida, mida tuleb teha,

9 ma siiski armastuse pärast pigemini palun sind, olles, mis ma olen, vana Paulus, ja nüüd pealegi Kristuse Jeesuse vang.

10 Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin ahelais olles ja

11 kes kord oli sinule kasutu, aga nüüd on sinule ja minule väga kasulik; tema ma läkitan sulle tagasi,

12 tema, see on, mu oma südame!

13 Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.

14 Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.

15 Sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,

16 mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.

17 Kui sa nüüd mind pead oma kaaslaseks, siis võta ta vastu kui mind ennast.

18 Aga kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.

19 Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!" Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.

20 Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu südant Kristuses!

21 Veendunud olles sinu sõnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.

22 Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.

23 Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses,

24 Markus, Aristarhos, Deemas, Luukas, minu kaastöölised.

25 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!