1 Pál, Krisztus Jézusnak foglya, és Timótheus, az atyafi, Filemonnak, a mi szeretett munkatársunknak,

2 És Appiának, a szeretettnek, és Arkhippusnak, a mi bajtársunknak, és a te házadnál való gyülekezetnek:

3 Kegyelem néktek és békesség Istentõl, a mi Atyánktól, és az Úr Jézus Krisztustól.

4 Hálát adok az én Istenemnek mindenkor, emlegetvén téged az én imádságaimban,

5 Mert hallom a te szeretetedet és ama te hitedet, mely van benned az Úr Jézushoz, és minden szentek irányában,

6 Hogy a te hitedben való közösség hathatós legyen, a Krisztus ügyében, minden bennetek levõ jónak megismerése által.

7 Mert sok örömünk és vígasztalásunk van a te szeretetedben, hogy a szenteknek szíveik megvídámodtak te általad, atyámfia.

8 Annakokáért jóllehet nagy bátorságom van a Krisztusban, megparancsolni néked azt, a mi illendõ,

9 A szeretetért inkább kérlek, ilyen lévén, mint Pál, a megvénhedett, most pedig foglya is a Jézus Krisztusnak;

10 Kérlek téged az én fiamért, a kit fogságomban szûltem, Onésimusért,

11 A ki egykor tenéked haszontalan volt, most pedig mind néked, mind nékem nagyon hasznos,

12 Kit visszaküldöttem; te pedig õt, azaz az én szívemet, fogadd magadhoz!

13 Õt én magamnál akartam tartani, hogy te helyetted szolgáljon nékem az evangyéliomért [szenvedett] fogságomban;

14 De a te megkérdezésed nélkül semmit sem akartam cselekedni, hogy jótéteményed ne kényszerítésbõl, hanem szabad akaratból való legyen.

15 Mert talán azért vált meg [tõled] ideig-óráig, hogy õt, mint örökkévalót kapd vissza;

16 Nem úgy immár mint szolgát, hanem szolgánál nagyobbat, [mint] szeretett atyafit, kiváltképen nékem, mennyivel inkább pedig néked, mind testben, mind az Úrban.

17 Azért, ha engem részestársadnak tartasz, úgy fogadd õt magadhoz, mint engemet.

18 Ha pedig valamit vétett ellened, avagy adós, ezt nekem róvd fel.

19 Én Pál írtam az én kezemmel, én megfizetem: hogy [azt] ne mondjam néked, hogy te magaddal is adós vagy ezen felül nékem.

20 Bizonyára, atyámfia, jótéteményt várnék tõled az Úrban: vídámítsd meg az én szívemet az Úrban!

21 Bízván a te engedelmességedben, [így] írtam néked, tudván, hogy annál, a mit mondok, többet is fogsz cselekedni.

22 Egyúttal pedig készíts nékem szállást; mert reménylem, hogy a ti imádságaitokért néktek ajándékoztatom.

23 Köszönt téged Epafrás, az én fogolytársam a Krisztus Jézusban,

24 [Tovább]á Márk, Aristárkhus, Démás [és] Lukács, az én munkatársaim.

25 A mi Urunk Jézus Krisztusnak kegyelme [legyen] a ti lelketekkel!

1 Paulus, Kristuse Jeesuse vang ja vend Timoteos armsale Fileemonile, meie kaastöölisele

2 ja armsale õele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvõitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

4 Ma tänan alati oma Jumalat, kui ma mõtlen sinule oma palveis;

5 sest ma kuulen sinu armastusest ja usust, mis sul on Issanda Jeesuse poole ja kõigi pühade vastu,

6 et su usu ühendus minuga saaks vägevaks kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse kohta.

7 Sest mul oli palju rõõmu ja troosti sinu armastusest, sest et pühade südamed on kosutatud sinu läbi, vend.

8 Sellepärast, kuigi mul on Kristuses palju julgust sind käskida, mida tuleb teha,

9 ma siiski armastuse pärast pigemini palun sind, olles, mis ma olen, vana Paulus, ja nüüd pealegi Kristuse Jeesuse vang.

10 Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin ahelais olles ja

11 kes kord oli sinule kasutu, aga nüüd on sinule ja minule väga kasulik; tema ma läkitan sulle tagasi,

12 tema, see on, mu oma südame!

13 Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.

14 Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.

15 Sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,

16 mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.

17 Kui sa nüüd mind pead oma kaaslaseks, siis võta ta vastu kui mind ennast.

18 Aga kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.

19 Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!" Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.

20 Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu südant Kristuses!

21 Veendunud olles sinu sõnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.

22 Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.

23 Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses,

24 Markus, Aristarhos, Deemas, Luukas, minu kaastöölised.

25 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!