1 Prieš Paschos šventę Jėzus, žinodamas, kad atėjo Jo valanda iš šio pasaulio keliauti pas Tėvą, ir mylėdamas savuosius pasaulyje, parodė jiems savo meilę iki galo.2 Vakarienės metu, kai velnias jau buvo įkvėpęs Simono sūnaus Judo Iskarijoto širdin sumanymą išduoti Jį,3 žinodamas, kad Tėvas visa atidavęs į Jo rankas ir kad Jis išėjo iš Dievo ir eina pas Dievą,4 Jėzus pakilo nuo stalo, nusivilko viršutinius drabužius ir persijuosė rankšluosčiu.5 Po to įpylė vandens į praustuvą ir ėmė plauti mokiniams kojas bei šluostyti rankšluosčiu, kuriuo buvo persijuosęs.6 Taip Jis priėjo prie Simono Petro. Šis Jam tarė: "Viešpatie, nejaugi Tu plausi man kojas?"7 Jėzus jam atsakė: "Tu dabar nesupranti, ką Aš darau, bet vėliau suprasi".8 Petras atsiliepė: "Tu neplausi man kojų per amžius!" Jėzus jam atsakė: "Jei nenuplausiu tavęs, neturėsi dalies su manimi".9 Tada Simonas Petras sušuko: "Viešpatie, ne tik mano kojas, bet ir rankas, ir galvą!"10 Jėzus jam atsakė: "Kas nuplautas, tam reikia tik kojas nusiplauti, nes jis visas švarus. Ir jūs esate švarūs, bet ne visi".11 Nes Jis žinojo, kas Jį išduos, ir todėl sakė: "Jūs ne visi švarūs".12 Nuplovęs jų kojas, Jis užsivilko drabužius ir atsisėdęs paklausė: "Ar supratote, ką jums padariau?13 Jūs vadinate mane ‘Mokytoju’ ir ‘Viešpačiu’, ir gerai sakote, nes Aš Tas esu.14 Jei tad AšViešpats ir Mokytojasnuploviau jums kojas, tai ir jūs turite vieni kitiems kojas plauti.15 Aš jums daviau pavyzdį, kad Jūs darytumėte, kaip Aš jums dariau.16 Iš tiesų, iš tiesų sakau jums: tarnas ne didesnis už savo šeimininką ir pasiuntinys ne didesnis už savo siuntėją.17 Jeigu tai suprantate, palaiminti esate, taip elgdamiesi.18 Ne apie jus visus tai sakau. Aš žinau, ką išsirinkau, bet turi išsipildyti Raštas: ‘Tas, kuris valgo su manimi duoną, pakėlė virš manęs savo kulną’.19 Sakau jums dabar, prieš įvykstant, kad įvykus tikėtumėte, jog Aš Esu.20 Iš tiesų, iš tiesų sakau jums: kas priima mano pasiuntinį, tas priima mane, o kas mane priima, priima Tą, kuris mane siuntė".21 Tai pasakęs, Jėzus, sukrėstas dvasioje, tarė: "Iš tiesų, iš tiesų sakau jums: vienas iš jūsų išduos mane!"22 Tada mokiniai ėmė žvalgytis vienas į kitą, nesusivokdami, apie kurį Jis taip pasakė.23 Vienas iš Jo mokinių, kurį Jėzus mylėjo, buvo prisiglaudęs prie Jėzaus krūtinės.24 Simonas Petras pamojo jam, kad šis paklaustų, apie kurį Jis kalba.25 Tasai, pasilenkęs prie Jėzaus krūtinės, paklausė: "Kas jis, Viešpatie?"26 Jėzus atsiliepė: "Tai tas, kuriam padažęs paduosiu kąsnį duonos". Ir, pamirkęs duoną, Jis padavė Judui Iskarijotui, Simono sūnui.27 Ir po šio kąsnio įėjo į jį šėtonas. Tada Jėzus jam pasakė: "Ką darai, daryk greičiau!"28 Bet nė vienas iš esančių prie stalo nesuprato, kodėl Jis jam taip pasakė.29 Kadangi Judo žinioje buvo kasa, kai kurie manė, jog Jėzus jam liepė: "Nupirk, ko mums reikia šventei", arba kad jis duotų ką nors vargšams.30 Taigi, paėmęs duonos kąsnį, anas tuojau išėjo. Buvo naktis.31 Jam išėjus, Jėzus prabilo: "Dabar Žmogaus Sūnus pašlovintas, ir Dievas pašlovintas Jame.32 O jeigu Dievas pašlovintas Jame, tai Dievas pašlovins Jį savyje,bematant Jį pašlovins".33 "Vaikeliai, Aš jau nebeilgai būsiu su jumis. Jūs ieškosite manęs, bet sakau jums tą patį, ką žydams pasakiau: kur Aš einu, jūs negalite nueiti.34 Aš jums duodu naują įsakymą, kad jūs vienas kitą mylėtumėte: kaip Aš jus pamilau, kad ir jūs mylėtumėte vienas kitą.35 Iš to visi pažins, kad esate mano mokiniai, jei mylėsite vieni kitus".36 Simonas Petras Jį paklausė: "Viešpatie, kur Tu eini?" Jėzus atsakė: "Kur Aš einu, tu dabar negali paskui mane sekti, bet vėliau nuseksi mane".37 Petras vėl klausė: "Viešpatie, kodėl gi negaliu dabar paskui Tave sekti? Aš savo gyvybę už Tave guldysiu!"38 Jėzus atsakė: "Tu guldysi už mane gyvybę? Iš tiesų, iš tiesų sakau tau: dar gaidžiui nepragydus, tu tris kartus manęs išsiginsi!"
1 Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas Ta neid otsani, nõnda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.2 Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta Tema ära annaks,3 ja kui Jeesus teadis et Isa kõik Tema kätte oli annud ja et Tema oli lähtunud Jumalast Ja läheb Jumala juure,4 tõuseb Ta üles õhtusöömaajalt ja võtab Oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.5 Pärast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.6 Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb Temale: „Issand, kas Sina mu jalg pesed?"7 Jeesus vastas ütles temale: „Mida Mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!"8 Peetrus ütleb Temale: „Eladeski ei või Sina minu jalgu pesta!" Jeesus vastas temale: „Kui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!"9 Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!"10 Jeesus ütleb temale: „Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!"11 Sest Ta teadis, kes Tema ära annab, sellepärast Ta ütles: „Teie ei ole kõik puhtad!"12 Kui Ta nüüd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli võtnud, istus Ta jälle maha ja ütles neile: „Kas teate, mis Ma teile olen teinud?13 Te hüüate Mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest Mina olen See.14 Kui nüüd Mina, Isaand ja Õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.15 Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite,16 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!17 Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!18 Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; Ma tean, kelled Ma olen valinud. Aga Ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: Kes Minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna Minu vastu!19 Nüüd ütlen Ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et Mina See olen.20 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle Ma läkitan, see võtab Mind vastu; aga kes Mind vastu võtab, see võtab vastu Tema, kes Mind on läkitanud!"21 Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas Ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et üks teie seast annab Mind ära!"22 Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest Ta räägib.23 Ūks Tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.24 Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: „Ūtle, kes see on, kellest Ta räägib?"25 See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles Temale: Issand, kes see on?"26 Jeesus vastas: „See on see, kellele Mina kastutan ja annan selle palukese!" Ja Tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.27 Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: „Mis sa teed, seda tee kähku!"28 Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks Ta seda temale ütles.29 Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: „0sta, mis meile pühiks vaja on!" Või et ta midagi vaestele annaks.30 Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.31 Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas!32 0ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti!33 Lapsukesed, Ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele ütlesin: Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda Ma ütlen nüüd ka teile.34 Uue käsusõna Ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!35 Sellest tunnevad kõik, et teie olete Minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!"36 Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, kuhu sa lähed?" Jeesus vastas: „Kuhu Ma lähen, sinna sa ei võid Mind järgida, aga edaspidi sa järgid Mind!"37 Peetrus ütleb Temale: „Issand, miks ma nüüd ei või Sind järgida? Ma annan oma elu Sinu eest!"38 Jeesus vastab temale: „Annad sina oma elu Minu eest? Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa Mind juba kolm korda oled salanud!