1 Es hatte aber alle Welt einerlei Zunge und Sprache.
2 Da sie nun zogen gen Morgen, fanden sie ein eben Land im Lande Sinear und wohneten daselbst,
3 und sprachen untereinander: Wohlauf, laßt uns Ziegel streichen und brennen! Und nahmen Ziegel zu Stein und Ton zu Kalk
4 und sprachen: Wohlauf, laßt uns eine Stadt und Turm bauen, des Spitze bis an den Himmel reiche, daß wir uns einen Namen machen; denn wir werden vielleicht zerstreuet in alle Länder.
5 Da fuhr der HErr hernieder, daß er sähe die Stadt und Turm, die die Menschenkinder baueten.
6 Und der HErr sprach: Siehe, es ist einerlei Volk und einerlei Sprache unter ihnen allen, und haben das angefangen zu tun; sie werden nicht ablassen von allem, das sie vorgenommen haben zu tun.
7 Wohlauf, laßt uns herniederfahren und ihre Sprache daselbst verwirren, daß keiner des andern Sprache vernehme.
8 Also zerstreuete sie der HErr von dannen in alle Länder, daß sie mußten aufhören, die Stadt zu bauen.
9 Daher heißt ihr Name Babel, daß der HErr daselbst verwirret hatte aller Länder Sprache und sie zerstreuet von dannen in alle Länder.
10 Dies sind die Geschlechter Sems: Sem war hundert Jahre alt und zeugete Arphachsad, zwei Jahre nach der Sintflut;
11 und lebte danach fünfhundert Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
12 Arphachsad war fünfunddreißig Jahre alt und zeugete Salah;
13 und lebte danach vierhundertunddrei Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
14 Salah war dreißig Jahre alt und zeugete Eber;
15 und lebte danach vierhundertunddrei Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
16 Eber war vierunddreißig Jahre alt und zeugete Peleg;
17 und lebte danach vierhundertunddreißig Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
18 Peleg war dreißig Jahre alt und zeugete Regu;
19 und lebte danach zweihundertundneun Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
20 Regu war zweiunddreißig Jahre alt und zeugete Serug;
21 und lebte danach zweihundertundsieben Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
22 Serug war dreißig Jahre alt und zeugete Nahor;
23 und lebte danach zweihundert Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
24 Nahor war neunundzwanzig Jahre alt und zeugete Tharah;
25 und lebte danach hundertundneunzehn Jahre und zeugete Söhne und Töchter.
26 Tharah war siebenzig Jahre alt und zeugete Abram, Nahor und Haran.
27 Dies sind die Geschlechter Tharahs: Tharah zeugete Abram, Nahor und Haran. Aber Haran zeugete Lot.
28 Haran aber starb vor seinem Vater Tharah in seinem Vaterland zu Ur in Chaldäa.
29 Da nahmen Abram und Nahor Weiber. Abrams Weib hieß Sarai und Nahors Weib Milka, Harans Tochter, der ein Vater war der Milka und der Jiska.
30 Aber Sarai war unfruchtbar und hatte kein Kind.
31 Da nahm Tharah seinen Sohn Abram und Lot, seines Sohns Harans Sohn, und seine Schnur Sarai, seines Sohns Abrams Weib, und führete sie von Ur aus Chaldäa, daß er ins Land Kanaan zöge; und sie kamen gen Haran und wohneten daselbst.
32 Und Tharah ward zweihundertundfünf Jahre alt und starb in Haran.
1 Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad.
2 Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3 Nad ütlesid üksteisele: „Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.
4 Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5 Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6 Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7 Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8 Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9 Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Issand segas ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
10 Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sündis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.
11 Ja Seem elas pärast Arpaksadi sündimist viissada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
12 Kui Arpaksad oli elanud kolmkümmend viis aastat, siis sündis temale Selah.
13 Ja Arpaksad elas pärast Selahi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
14 Kui Selah oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Eeber.
15 Ja Selah elas pärast Eeberi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
16 Kui Eeber oli elanud kolmkümmend neli aastat, siis sündis temale Peleg.
17 Ja Eeber elas pärast Pelegi sündimist nelisada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
18 Kui Peleg oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Reu.
19 Ja Peleg elas pärast Reu sündimist kakssada üheksa aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
20 Kui Reu oli elanud kolmkümmend kaks aastat, siis sündis temale Serug.
21 Ja Reu elas pärast Serugi sündimist kakssada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
22 Kui Serug oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Naahor.
23 Ja Serug elas pärast Naahori sündimist kakssada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
24 Kui Naahor oli elanud kakskümmend üheksa aastat, siis sündis temale Terah.
25 Ja Naahor elas pärast Terahi sündimist sada üheksateist aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
26 Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.
27 Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sündisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sündis Lott.
28 Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah, oma sünnimaal Kaldea Uuris.
29 Ja Aabram ja Naahor võtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tütar, kes oli Milka ja Jiska isa.
30 Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.
31 Ja Terah võttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus ühes nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jõudsid Haaranini ning jäid sinna elama.
32 Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.