1 Pärast neid sõnu tõstis Jeesus pilgu taeva poole ja ütles:

„Isa, tund on kätte jõudnud, austa oma Poega, et Poeg võiks austada sind! 2 Sest sa oled andnud talle meelevalla kõigi inimeste üle, et ta annaks igavese elu kõigile, kelle sa oled talle andnud. 3 Igavene elu aga on see, kui nad tunnevad sind, ainsat tõelist Jumalat, ning Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. 4 Ma olen austanud sind maa peal, viies lõpule töö, mille sa andsid mulle teha. 5 Nüüd, Isa, austa mind enda juures austusega, mis kuulus mulle enne maailma algust sinu juures!

6 Ma olen näidanud sind inimestele, keda sa oled andnud mulle maailmast. Nad kuulusid sulle, sina andsid nad mulle ja nad on kuulanud su sõna. 7 Nüüd nad teavad, et kõik, mis sina oled andnud minule, tuleb sinult. 8 Sest ma olen andnud neile sõnad, mis sa mulle andsid, ja nad on need vastu võtnud. Nad teadsid kindlalt, et ma tulin sinu juurest, ja nad uskusid, et sina saatsid mu. 9 Nende pärast ma palun. Maailma pärast ma ei palu, küll aga nende pärast, keda sa oled mulle andnud, sest nad kuuluvad sulle. 10 Kõik, kes on minu päralt, on sinu päralt, ja kes on sinu päralt, on minu päralt. Nende kaudu olen ma austatud. 11 Ma ei jää enam kauemaks maailma. Nemad on veel maailmas, aga mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nime väega, selle nime, mis sa mulle andsid, et nad saaksid olla üks nagu mina ja sina oleme üks. 12 Niikaua kui ma olin nendega koos, kaitsesin ja hoidsin ma neid sinu nimes, mis sa mulle andsid. Ükski neist ei läinud kaduma peale ühe, kes läks hukatusse selleks, et Kiri läheks täide.

13 Ma tulen nüüd sinu juurde, aga räägin neid sõnu veel maailmas olles, et minu rõõm neis oleks täielik. 14 Mina olen andnud neile sinu sõna ja maailm on neid vihanud, sest nad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 15 Ma ei palu, et sa nad maailmast ära võtaksid, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest. 16 Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.

17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! 18 Nagu sina läkitasid minu maailma, nii olen mina saatnud maailma nemad. 19 Nende pärast pühitsen ma ennast, et nemadki oleksid tõeliselt pühitsetud.

20 Kuid ma ei palu ainult nende, vaid kõikide pärast, kes nende sõnumi läbi hakkavad minusse uskuma, 21 et nad kõik oleksid üks. Nagu sina, Isa, oled minus ja mina olen sinus, nõnda olgu nemadki meis. Et maailm usuks, et sina oled mu läkitanud. 22 Mina olen andnud neile selle au, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks, nagu meiegi oleme üks, 23 mina neis ja sina minus. Nii et nad võiksid saada täiesti üheks. Siis maailm teab, et sina saatsid minu ja oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

24 Isa, ma tahan, et ka need, keda sa oled mulle andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, ja näeksid mu au, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma loomist.

25 Õiglane Isa, kuigi maailm sind ei tunne, tunnen mina sind ja nemad on ära tundnud, et sina oled minu läkitanud. 26 Ma olen neile näidanud sind ja teen seda veelgi, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks ka nendes ja mina oleksin nendes."

1 These words spake Jesus, and lifted up his eyes to heaven, and said, Father, the hour is come; glorify thy Son, that thy Son also may glorify thee: 2 As thou hast given him power over all flesh, that he should give eternal life to as many as thou hast given him. 3 And this is life eternal, that they might know thee the only true God, and Jesus Christ, whom thou hast sent. 4 I have glorified thee on the earth: I have finished the work which thou gavest me to do. 5 And now, O Father, glorify thou me with thine own self with the glory which I had with thee before the world was. 6 I have manifested thy name unto the men which thou gavest me out of the world: thine they were, and thou gavest them me; and they have kept thy word. 7 Now they have known that all things whatsoever thou hast given me are of thee. 8 For I have given unto them the words which thou gavest me; and they have received them, and have known surely that I came out from thee, and they have believed that thou didst send me. 9 I pray for them: I pray not for the world, but for them which thou hast given me; for they are thine. 10 And all mine are thine, and thine are mine; and I am glorified in them. 11 And now I am no more in the world, but these are in the world, and I come to thee. Holy Father, keep through thine own name those whom thou hast given me, that they may be one, as we are. 12 While I was with them in the world, I kept them in thy name: those that thou gavest me I have kept, and none of them is lost, but the son of perdition; that the scripture might be fulfilled. 13 And now come I to thee; and these things I speak in the world, that they might have my joy fulfilled in themselves. 14 I have given them thy word; and the world hath hated them, because they are not of the world, even as I am not of the world. 15 I pray not that thou shouldest take them out of the world, but that thou shouldest keep them from the evil. 16 They are not of the world, even as I am not of the world. 17 Sanctify them through thy truth: thy word is truth. 18 As thou hast sent me into the world, even so have I also sent them into the world. 19 And for their sakes I sanctify myself, that they also might be sanctified through the truth. 20 Neither pray I for these alone, but for them also which shall believe on me through their word; 21 That they all may be one; as thou, Father, art in me, and I in thee, that they also may be one in us: that the world may believe that thou hast sent me. 22 And the glory which thou gavest me I have given them; that they may be one, even as we are one: 23 I in them, and thou in me, that they may be made perfect in one; and that the world may know that thou hast sent me, and hast loved them, as thou hast loved me. 24 Father, I will that they also, whom thou hast given me, be with me where I am; that they may behold my glory, which thou hast given me: for thou lovedst me before the foundation of the world. 25 O righteous Father, the world hath not known thee: but I have known thee, and these have known that thou hast sent me. 26 And I have declared unto them thy name, and will declare it: that the love wherewith thou hast loved me may be in them, and I in them.