1 Kust on pärit võitlused ja tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie sees? 2 Te himustate, aga teil ei ole, ja siis te tapate. Te kadestate, aga kätte siiski ei saa, ja nii te võitlete ja tülitsete. Teil ei ole, sest te ei küsi Jumalalt. 3 Te palute, aga ei saa, sest te palute valesti, tahtes seda tarvitada oma naudinguteks.

4 Te abielurikkujad! Kas te ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes iganes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks. 5 Või ehk arvate, et Pühakiri asjata ütleb, et ta igatseb kiivalt vaimu, mille ta meisse on elama pannud. 6 Aga ta annab rohkem armu. Seepärast öeldakse:

„Jumal paneb vastu kõrkidele,

aga alandlikele annab ta armu."

7 Seepärast alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, ja ta põgeneb teie eest. 8 Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Puhastage oma käed, te patused! Tehke puhtaks oma südamed, te kaksipidi mõtlejad! 9 Kurtke oma häda, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks. 10 Alanduge Issanda ette ja tema tõstab teid üles.

11 Ärge halvustage üksteist, vennad ja õed! Kes vennast või õest halba räägib või tema üle kohut mõistab, räägib halba Seadusest ja mõistab kohut Seaduse üle. Kui sa Seaduse üle kohut mõistad, siis ei ole sa Seaduse täitja, vaid kohtumõistja. 12 On vaid üks Seaduseandja ja Kohtumõistja, kes võib nii päästa kui ka hukata. Aga kes oled sina, et sa mõistad kohut oma ligimese üle?

13 Kuulge nüüd teie, kes ütlete: „Täna või homme sõidame sinna või sinna linna, tegutseme seal aasta ja kaupleme ning saame kasu!" 14 Aga teie ei tea, mida homne päev toob. Milline on teie elu? Te olete suitsuvine, mis korraks ilmub ja siis kaob. 15 Selle asemel peaksite ütlema: „Kui Issand tahab, siis me elame ning teeme seda ja teist." 16 Te kiitlete oma enesekindluses. Kõik seesugune kiitlemine on halb. 17 Kui keegi teab, kuidas käituda õigesti, aga nii ei tee, on see tema jaoks patt.

1 From whence come wars and fightings among you? come they not hence, even of your lusts that war in your members? 2 Ye lust, and have not: ye kill, and desire to have, and cannot obtain: ye fight and war, yet ye have not, because ye ask not. 3 Ye ask, and receive not, because ye ask amiss, that ye may consume it upon your lusts. 4 Ye adulterers and adulteresses, know ye not that the friendship of the world is enmity with God? whosoever therefore will be a friend of the world is the enemy of God. 5 Do ye think that the scripture saith in vain, The spirit that dwelleth in us lusteth to envy? 6 But he giveth more grace. Wherefore he saith, God resisteth the proud, but giveth grace unto the humble. 7 Submit yourselves therefore to God. Resist the devil, and he will flee from you. 8 Draw nigh to God, and he will draw nigh to you. Cleanse your hands, ye sinners; and purify your hearts, ye double minded. 9 Be afflicted, and mourn, and weep: let your laughter be turned to mourning, and your joy to heaviness. 10 Humble yourselves in the sight of the Lord, and he shall lift you up. 11 Speak not evil one of another, brethren. He that speaketh evil of his brother, and judgeth his brother, speaketh evil of the law, and judgeth the law: but if thou judge the law, thou art not a doer of the law, but a judge. 12 There is one lawgiver, who is able to save and to destroy: who art thou that judgest another?

13 Go to now, ye that say, To day or to morrow we will go into such a city, and continue there a year, and buy and sell, and get gain: 14 Whereas ye know not what shall be on the morrow. For what is your life? It is even a vapour, that appeareth for a little time, and then vanisheth away. 15 For that ye ought to say, If the Lord will, we shall live, and do this, or that. 16 But now ye rejoice in your boastings: all such rejoicing is evil. 17 Therefore to him that knoweth to do good, and doeth it not, to him it is sin.