1 Ärgu hakaku paljud teist õpetajaks, mu vennad: te teate, et meie üle mõistetakse kohut karmimalt. 2 Me kõik eksime paljus. Kes kõnes ei eksi, on täiuslik mees ja suudab talitseda ka kogu ihu.

3 Kui me paneme hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust. 4 Või vaata laevu: kuigi nad on väga suured ja tugevate tuulte ajada, juhitakse neid väikese tüüriga just sinna, kuhu tüürimees tahab. 5 Nii on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Vaata kui väike tulesäde süütab suure metsa! 6 Ka keel on tuli. Keel on otsekui ebaõigluse maailm meie liikmete seas, mis rüvetab kogu keha. Ta süütab põlema eluratta ja on ise süüdatud põrgust.

7 Sest inimkond taltsutab igat liiki loomi, linde, roomajaid ja mereelukaid, ja on juba taltsutanud, 8 kuid keelt ei suuda taltsutada ükski inimene. See on rahutu ja tige, täis surmavat mürki.

9 Sellega me kiidame Issandat ja Isa, ning sellega sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnasteks. 10 Samast suust tuleb kiitus ja sajatus. Nii ei tohiks olla, mu vennad ja õed! 11 Ega allikas anna samast lättest magedat ja kibedat vett? 12 Ei või ju viigipuu, mu vennad ja õed, kanda oliive ega viinapuu viigimarju? Samuti ei saa soolasest allikast magedat vett.

13 Kes teie seast on tark ja mõistev? Las ta näitab hea eluviisiga oma tegusid targas tasaduses. 14 Aga kui teie südames on tigedat riiakust ja isekat ambitsiooni, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu. 15 See ei ole ülalt pärit tarkus, vaid on maine, ilmalik, deemonlik. 16 Sest kus on kadedust ja isekust, seal on korralagedust ja kõiksugu halba.

17 Kuid ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahuarmastav, osavõttev, kuulekas, täis halastust ja häid vilju, eelarvamusteta, teeskluseta. 18 Rahutegijad, kes külvavad rahus, lõikavad õiguse vilja.

1 My brethren, be not many masters, knowing that we shall receive the greater condemnation. 2 For in many things we offend all. If any man offend not in word, the same is a perfect man, and able also to bridle the whole body. 3 Behold, we put bits in the horses’ mouths, that they may obey us; and we turn about their whole body. 4 Behold also the ships, which though they be so great, and are driven of fierce winds, yet are they turned about with a very small helm, whithersoever the governor listeth. 5 Even so the tongue is a little member, and boasteth great things. Behold, how great a matter a little fire kindleth! 6 And the tongue is a fire, a world of iniquity: so is the tongue among our members, that it defileth the whole body, and setteth on fire the course of nature; and it is set on fire of hell. 7 For every kind of beasts, and of birds, and of serpents, and of things in the sea, is tamed, and hath been tamed of mankind: 8 But the tongue can no man tame; it is an unruly evil, full of deadly poison. 9 Therewith bless we God, even the Father; and therewith curse we men, which are made after the similitude of God. 10 Out of the same mouth proceedeth blessing and cursing. My brethren, these things ought not so to be. 11 Doth a fountain send forth at the same place sweet water and bitter? 12 Can the fig tree, my brethren, bear olive berries? either a vine, figs? so can no fountain both yield salt water and fresh. 13 Who is a wise man and endued with knowledge among you? let him shew out of a good conversation his works with meekness of wisdom. 14 But if ye have bitter envying and strife in your hearts, glory not, and lie not against the truth. 15 This wisdom descendeth not from above, but is earthly, sensual, devilish. 16 For where envying and strife is, there is confusion and every evil work. 17 But the wisdom that is from above is first pure, then peaceable, gentle, and easy to be intreated, full of mercy and good fruits, without partiality, and without hypocrisy. 18 And the fruit of righteousness is sown in peace of them that make peace.