1 Paul, prisonnier de Jésus-Christ, et Timothée notre frère, à Philémon notre bien-aimé, et notre compagnon d'œuvres;

2 Et à notre bien-aimé Apphie, et à Archippe, notre compagnon d'armes, et à l'Église qui est dans ta maison.

3 La grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu notre Père, et du Seigneur Jésus-Christ!

4 Je rends grâces à mon Dieu, faisant toujours mention de toi dans mes prières; en apprenant la foi que tu as au Seigneur Jésus,

5 Et ta charité envers tous les Saints; afin que la communication de la foi soit efficace,

6 Par la connaissance de tout le bien qui se fait parmi vous, pour Jésus-Christ.

7 Car, mon frère, ta charité nous a donné une grande joie et une grande consolation, en ce que tu as réjoui les entrailles des Saints.

8 C'est pourquoi, bien que j'aie en Christ une grande liberté pour te commander ce qui est convenable,

9 Cependant je te prie plutôt, étant ce que je suis, Paul avancé en âge, et même actuellement prisonnier de Jésus-Christ, au nom de la charité,

10 Je te prie pour mon fils Onésime, que j'ai engendré étant dans les chaînes,

11 Qui t'a été autrefois inutile, mais qui maintenant te sera utile, aussi bien qu'à moi, et que je te renvoie.

12 Reçois-le donc comme mes propres entrailles.

13 Je voulais le retenir auprès de moi, afin qu'il me servît à ta place dans les liens où je suis pour l'Évangile.

14 Mais je n'ai rien voulu faire sans ton avis, afin que ton bienfait ne fût pas comme forcé, mais volontaire.

15 Car peut-être n'a-t-il été séparé de toi pour quelque temps, qu'afin que tu le recouvrasses pour toujours;

16 Non plus comme un esclave, mais comme supérieur à un esclave, comme un frère, particulièrement chéri de moi, et bien plus de toi, selon la chair, et selon le Seigneur.

17 Si donc tu me regardes comme uni à toi reçois-le comme moi-même.

18 S'il t'a fait quelque tort, ou s'il te doit quelque chose, mets-le sur mon compte.

19 Moi, Paul, je te l'écris de ma propre main, je te le rendrai, sans te dire que tu te dois toi-même à moi.

20 Oui, frère, que je reçoive ce plaisir de toi dans le Seigneur; réjouis mes entrailles dans le Seigneur.

21 Je t'écris, persuadé de ton obéissance, sachant que tu feras même plus que je ne dis.

22 Mais en même temps prépare-moi un logement, car j'espère que je vous serai rendu par vos prières.

23 Épaphras, mon compagnon de captivité en Jésus-Christ,

24 Marc, Aristarque, Démas et Luc, mes compagnons de travaux, te saluent.

25 La grâce de notre Seigneur Jésus-Christ soit avec votre esprit! Amen.

1 Paulus, Kristuse Jeesuse vang ja vend Timoteos armsale Fileemonile, meie kaastöölisele

2 ja armsale õele Appiale ja Arhipposele, meie kaasvõitlejale, ja sinu majasse kogunevale kogudusele.

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

4 Ma tänan alati oma Jumalat, kui ma mõtlen sinule oma palveis;

5 sest ma kuulen sinu armastusest ja usust, mis sul on Issanda Jeesuse poole ja kõigi pühade vastu,

6 et su usu ühendus minuga saaks vägevaks kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse kohta.

7 Sest mul oli palju rõõmu ja troosti sinu armastusest, sest et pühade südamed on kosutatud sinu läbi, vend.

8 Sellepärast, kuigi mul on Kristuses palju julgust sind käskida, mida tuleb teha,

9 ma siiski armastuse pärast pigemini palun sind, olles, mis ma olen, vana Paulus, ja nüüd pealegi Kristuse Jeesuse vang.

10 Ma palun sind oma poja Oneesimose pärast, kelle ma sünnitasin ahelais olles ja

11 kes kord oli sinule kasutu, aga nüüd on sinule ja minule väga kasulik; tema ma läkitan sulle tagasi,

12 tema, see on, mu oma südame!

13 Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.

14 Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.

15 Sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,

16 mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.

17 Kui sa nüüd mind pead oma kaaslaseks, siis võta ta vastu kui mind ennast.

18 Aga kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.

19 Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!" Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.

20 Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu südant Kristuses!

21 Veendunud olles sinu sõnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.

22 Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.

23 Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses,

24 Markus, Aristarhos, Deemas, Luukas, minu kaastöölised.

25 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!