1 Mes frères, que la foi que vous avez en notre Seigneur Jésus-Christ glorifié, soit exempte d'acception de personnes.

2 En effet, s'il entre dans votre assemblée un homme avec un anneau d'or et un vêtement magnifique, et qu'il y entre aussi un pauvre avec un méchant habit;

3 Et qu'ayant égard à celui qui porte l'habit magnifique, vous lui disiez: Toi, assieds-toi ici honorablement; et que vous disiez au pauvre: Toi, tiens-toi là debout, ou assieds-toi ici au bas de mon marchepied;

4 Ne faites-vous pas en vous-mêmes des différences, et n'êtes-vous pas devenus des juges qui avez de mauvaises pensées

5 Écoutez, mes frères bien-aimés; Dieu n'a-t-il pas choisi les pauvres de ce monde pour qu'ils soient riches en la foi et héritiers du royaume qu'il a promis à ceux qui l'aiment?

6 Vous, au contraire, vous méprisez le pauvre. Ne sont-ce pas les riches qui vous oppriment et qui vous traînent devant les tribunaux?

7 Ne sont-ce pas eux qui blasphèment le beau nom qui a été invoqué sur vous?

8 Si vous accomplissez la loi royale, selon l'Écriture: Tu aimeras ton prochain comme toi-même, vous faites bien;

9 Mais si vous faites acception de personnes, vous commettez un péché, étant convaincus par la loi d'être des transgresseurs.

10 Car, quiconque aura observé toute la loi, s'il vient à pécher dans un seul point, devient coupable de tous.

11 En effet, celui qui a dit: Tu ne commettras point d'adultère, a dit aussi: Tu ne tueras point. Or, si tu ne commets point d'adultère, mais que tu tues, tu es transgresseur de la loi.

12 Ainsi, parlez et agissez comme devant être jugés par la loi de la liberté.

13 Car le jugement est sans miséricorde pour celui qui n'a point usé de miséricorde; mais la miséricorde brave le jugement.

14 Mes frères, que servira-t-il à quelqu'un de dire qu'il a la foi, s'il n'a point les œuvres? Cette foi le peut-elle sauver?

15 Et si un frère ou une sœur sont nus, et qu'ils manquent de la nourriture de chaque jour,

16 Et que quelqu'un de vous leur dise: Allez en paix, chauffez-vous et vous rassasiez, et que vous ne leur donniez point ce qui leur est nécessaire pour le corps, à quoi cela sert-il?

17 Il en est de même de la foi, si elle n'a pas les œuvres, elle est morte en elle-même.

18 Mais quelqu'un dira: Tu as la foi, et moi, j'ai les œuvres. Montre-moi ta foi par tes œuvres, et moi, je te montrerai ma foi par mes œuvres.

19 Tu crois qu'il y a un seul Dieu, tu fais bien; les démons le croient aussi, et ils en tremblent.

20 Mais, ô homme vain! veux-tu savoir que la foi sans les œuvres, est morte?

21 Abraham notre père, ne fut-il pas justifié par les œuvres, lorsqu'il offrit Isaac, son fils, sur l'autel?

22 Ne vois-tu pas que la foi agissait avec ses œuvres, et que par les œuvres la foi fut rendue parfaite?

23 Et ainsi ce que dit l'Écriture, s'accomplit: Abraham crut à Dieu, et cela lui fut imputé à justice, et il fut appelé ami de Dieu.

24 Vous voyez donc que l'homme est justifié par les œuvres, et non par la foi seulement.

25 De même aussi Rahab la courtisane, ne fut-elle pas justifiée par les œuvres, lorsqu'elle reçut les messagers, et les fit sortir par un autre chemin?

26 Car comme le corps sans âme est mort, de même, la foi sans les œuvres est morte.

1 Mu vennad, pidage usku meie au Issandasse Jeesusesse Kristusesse, sõltumata isikute lugupidamisest.

2 Sest kui teie koosolekule tuleb mees, kuldsõrmus sõrmes ja uhkes rüüs, ent tuleb ka vaene räpases rüüs,

3 ja te vaatate sellele, kes kannab uhket rüüd ning ütlete temale: „Sina istu siia mugavasse kohta!", ja ütlete vaesele: „Sina seisa seal!" või: „Istu siia mu jalajäri ette!",

4 kas te siis ei ole valesti otsustanud ja saanud halbade juhtmõtetega kohtumõistjaiks?

5 Kuulge, mu armsad vennad, kas ei ole Jumal valinud selle maailma vaesed saama rikkaiks usus ja Kuningriigi pärijaiks, mille Ta on tõotanud neile, kes Teda armastavad?

6 Teie aga olete vaest halvaks pannud. Eks tarvita just rikkad vägivalda teie vastu ja vea teid kohtukodadesse?

7 Eks nemad pilka seda kallist nime, mis on nimetatud teie üle?

8 Kui te tõesti täidate kuninglikku käsku Kirja sõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!", siis te teete hästi;

9 aga kui te peate ühest rohkem lugu kui teisest, siis te teete pattu ja käsk tunnistab teid üleastujaiks.

10 Sest kes kogu käsuõpetust peab ja eksib ühe vastu, on saanud süüdlaseks kõigi vastu.

11 Sest See, Kes on öelnud: „Sa ei tohi abielu rikkuda!", on ka öelnud: „Sa ei tohi tappa!" Kui sa nüüd ei riku abielu, aga tapad, siis oled saanud käsust üleastujaks.

12 Nõnda rääkige ja nõnda toimige kui need, kellele tuleb kohut mõista vabaduse käsu järgi.

13 Sest kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust; kuid halastus võib võidurõõmutseda kohtu üle!

14 Mis kasu on sellest, mu vennad, kui keegi ütleb enesel usku olevat, aga tegusid temal ei ole? Ega usk või teda õndsaks teha?

15 Kui vend või õde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus,

16 ja keegi teie seast ütleb neile: „Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!", aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?

17 Nõnda ka usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.

18 Aga mõni ehk ütleb: „Sinul on usk ja minul on teod!" Näita mulle oma usku lahus tegudest, küll mina näitan sulle usku oma tegudega!

19 Sina usud, et Jumal on ainus. Sa teed hästi! Ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad.

20 Ent kas tahad teada, oh tühine inimene, et usk lahus tegudest on tõhutu?

21 Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegudest, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?

22 Sa näed, et usk töötas ühes tema tegudega ja et tegudest sai usk täiuslikuks

23 ja täitus Kiri, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks."

24 Te näete, et inimene mõistetakse õigeks tegudest ja mitte ükspäinis usust.

25 Ja eks nõndasamuti ka hoor Raahab mõistetud õigeks tegudest, kui ta vastu võttis käskjalad ja nad ära saatis teist teed?

26 Sest samuti nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda ka usk ilma tegudeta on surnud.