1 Mutta happamattoman leivän juhla, jota pääsiäiseksi sanotaan, oli lähellä.

2 Ja ylipapit ja kirjanoppineet miettivät, kuinka saisivat hänet surmatuksi; sillä he pelkäsivät kansaa.

3 Niin saatana meni Juudaaseen, jota kutsuttiin Iskariotiksi ja joka oli yksi niistä kahdestatoista.

4 Ja tämä meni ja puhui ylipappien ja pyhäkön vartioston päällikköjen kanssa, miten hän saattaisi hänet heidän käsiinsä.

5 Ja he ihastuivat ja sitoutuivat antamaan hänelle rahaa.

6 Ja hän lupautui ja etsi sopivaa tilaisuutta kavaltaakseen hänet heille ilman melua.

7 Niin tuli se happamattoman leivän päivistä, jona pääsiäislammas oli teurastettava.

11 ja sanokaa talon isännälle: 'Opettaja sanoo sinulle: Missä on vierashuone, syödäkseni siinä pääsiäislampaan opetuslasteni kanssa?'

13 Ja he menivät ja havaitsivat niin olevan, kuin Jeesus oli heille sanonut, ja valmistivat pääsiäislampaan.

14 Ja kun hetki tuli, asettui hän aterialle ja apostolit hänen kanssansa.

21 Mutta, katso, minun kavaltajani käsi on minun kanssani pöydällä.

23 Ja he rupesivat keskenänsä kyselemään, kuka heistä mahtoi olla se, joka oli tämän tekevä.

24 Ja heidän välillään syntyi myös kiista siitä, kuka heistä oli katsottava suurimmaksi.

26 Mutta älkää te niin; vaan joka teidän keskuudessanne on suurin, se olkoon niinkuin nuorin, ja johtaja niinkuin se, joka palvelee.

27 Sillä kumpi on suurempi, sekö, joka aterioi, vai se, joka palvelee? Eikö se, joka aterioi? Mutta minä olen teidän keskellänne niinkuin se, joka palvelee.

28 Mutta te olette pysyneet minun kanssani minun kiusauksissani;

29 ja minä säädän teille, niinkuin minun Isäni on minulle säätänyt, kuninkaallisen vallan,

30 niin että te saatte syödä ja juoda minun pöydässäni minun valtakunnassani ja istua valtaistuimilla ja tuomita Israelin kahtatoista sukukuntaa.

31 Simon, Simon, katso, saatana on tavoitellut teitä valtaansa, seuloakseen teitä niinkuin nisuja;

39 Ja hän meni ulos ja lähti tapansa mukaan Öljymäelle, ja hänen opetuslapsensa seurasivat häntä.

41 Ja hän vetäytyi heistä noin kivenheiton päähän, laskeutui polvilleen ja rukoili

43 Niin hänelle ilmestyi taivaasta enkeli, joka vahvisti häntä.

44 Ja kun hän oli suuressa tuskassa, rukoili hän yhä hartaammin. Ja hänen hikensä oli niinkuin veripisarat, jotka putosivat maahan.

45 Ja kun hän nousi rukoilemasta ja meni opetuslastensa tykö, tapasi hän heidät murheen tähden nukkumasta.

47 Ja katso, hänen vielä puhuessaan tuli joukko kansaa, ja yksi niistä kahdestatoista, se, jonka nimi oli Juudas, kulki heidän edellään. Ja hän tuli Jeesuksen luo antamaan hänelle suuta.

50 Ja eräs heistä iski ylimmäisen papin palvelijaa ja sivalsi häneltä pois oikean korvan.

54 Niin he ottivat hänet kiinni ja kuljettivat pois ja veivät hänet ylimmäisen papin taloon. Ja Pietari seurasi taampana.

55 Ja he virittivät valkean keskelle esipihaa ja asettuivat yhdessä istumaan, ja Pietari istui heidän joukkoonsa.

62 Ja hän meni ulos ja itki katkerasti.

63 Ja miehet, jotka pitivät Jeesusta kiinni, pilkkasivat häntä ja pieksivät häntä.

65 Ja paljon muita herjaussanoja he puhuivat häntä vastaan.

66 Ja päivän valjetessa kansan vanhimmat ja ylipapit ja kirjanoppineet kokoontuivat ja veivät hänet neuvostonsa eteen

68 ja jos kysyn, ette vastaa.

1 Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapühaks, oli ligidal.

2 Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast.

3 Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne arvust.

4 Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja s

5 Ja nad said r

6 Tema n

7 Nii j

8 Ja Ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime."

9 Aga nad küsisid Temalt: „Kus Sa tahad, et me selle valmistame?"

10 Tema vastas neile: „Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge Tema järele sinna majasse, kuhu Ta sisse läheb,

11 ja ütelge selle maja isandale:

12 Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage."

13 Ent kui nad ära läksid, leidsid nad n

14 Ja kui tund kätte j

15 Ja Ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui Ma kannatan.

16 Sest Ma ütlen teile, et Ma ei söö enam sellest, kuni k

17 Ja Ta v

18 Sest Ma ütlen teile, et Mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala Riik!"

19 Ja Ta v

20 Samuti ka karika pärast

21

22 Ja Inimese Poeg läheb küll ära, n

23 Ja nemad hakkasid küsima üksteiselt, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb.

24 Aga nende seas t

25 Siis Tema ütles neile: „Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende v

26 Kuid teie ärge olge n

27 Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, v

28 Aga teie olete need, kes Minu juure on jäänud Mu kiusatustes;

29 ja Mina sean teile Riigi, n

30 et te sööksite ja jooksite Minu lauas Minu Riigis ja istuksite aujärgedel ja m

31 „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud s

32 Aga Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei l

33 Aga tema ütles Talle: „Issand, ma olen valmis Sinuga minema niihästi vangi kui surma!"

34 Kuid Ta ütles: „Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa Mind tunned!"

35 Ja Ta ütles neile: „Kui Ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?" Nemad vastasid: „Ei midagi!"

36 Siis ta ütles neile: „Aga nüüd, kellel on kukkur, see v

37 Sest Ma ütlen teile, et Minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: „Ja Teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis Minusse puutub, j

38 Aga nemad ütlesid: „Issand, ennäe, siin on kaks m

39 Ja Ta läks välja ja tuli Oma viisi järele

40 Ja kui ta j

41 Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga j

42 üteldes: „Isa, kui Sa tahad, siis v

43 Siis ilmus Temale Ingel taevast ja kinnitas Teda.

44 Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.

45 Ja Ta t

46 Ja Ta ütles neile: „Miks te magate? T

47 Kui Tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hüüti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema.

48 Aga Jeesus ütles temale: „Juudas, annad sa Inimese Poja suudlusega ära?"

49 Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: „Issand, kas me peame m

50 Ja üks neist l

51 Aga Jeesus kostis ning ütles: „Jätke sellega!" Ja Ta puudutas tema k

52 Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes Tema vastu olid tulnud: „Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu m

53 Kui Ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi Mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse v

54 Aga nad v

55 Ja kui nad keset

56 Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: „Ka seesinane oli ühes Temaga!"

57 Aga tema salgas ning ütles: „Naine, mina Teda ei tunne!"

58 Ūürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: „Sinagi oled nende seast!" Kuid Peetrus ütles: „Inimene, mina ei ole mitte!"

59 Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: „T

60 Aga Peetrus ütles: „Inimene, ma ei m

61 Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda s

62 Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.

63 Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid Teda,

64 ja nad katsid Ta silmad kinni ja küsisid Temalt ning ütlesid: „M

65 Ja palju muid pilkes

66 Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid Ta üles oma Suurkohtu ette

67 ning ütlesid: „Kui Sina oled Kristus, siis ütle meile!" Tema vastas neile: „Kui Ma teile ütlen, ei usu te ju mitte,

68 ja kui Ma küsin, ei vasta te mitte!

69 Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!"

70 Aga nad k

71 Siis nad ütlesid: „Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud Tema suust!"