Publicidade

Lucas 18

OPKEK
A parábola do juiz injusto

1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer,

2 Dizendo: Havia numa cidade um certo juiz, que nem a Deus temia, nem respeitava o homem. 3 Havia também, naquela mesma cidade, uma certa viúva, que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário. 4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens, 5 Todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte, e me importune muito.

6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.

7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles? 8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Quando porém vier o Filho do homem, porventura achará na terra?

A parábola do fariseu e do cobrador

9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:

10 Dois homens subiram ao templo, para orar; um, fariseu, e o outro, publicano. 11 O fariseu, estando em , orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano. 12 Jejuo duas vezes na semana, e dou os dízimos de tudo quanto possuo. 13 O publicano, porém, estando em , de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador! 14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.

Jesus abençoa os pequeninos

15 E traziam-lhe também meninos, para que ele lhes tocasse; e os discípulos, vendo isto, repreendiam-nos. 16 Mas Jesus, chamando-os para si, disse: Deixai vir a mim os meninos, e não os impeçais, porque dos tais é o reino de Deus.

17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como menino, não entrará nele.

O moço rico

18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?

19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém bom, senão um, que é Deus.

20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.

21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.

22 E quando Jesus ouviu isto, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; vem, e segue-me.

23 Mas, ouvindo ele isto, ficou muito triste, porque era muito rico.

O perigo dos bens

24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!

25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.

26 E os que ouviram isto disseram: Logo quem pode salvar-se?

27 Mas ele respondeu: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.

28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.

29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém , que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos, pelo reino de Deus,

30 Que não haja de receber muito mais neste mundo, e na idade vindoura a vida eterna.

Jesus de novo anuncia sua morte e ressurreição

31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;

32 Pois de ser entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido; 33 E, havendo-o açoitado, o matarão; e ao terceiro dia ressuscitará.

34 E eles nada disto entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.

Jesus cura o cego de Jericó

35 E aconteceu que chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando. 36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo. 37 E disseram-lhe que Jesus Nazareno passava. 38 Então clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.

39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!

40 Então Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,

41 Dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.

42 E Jesus lhe disse: ; a tua te salvou.

43 E logo viu, e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.

Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!

Tähendamissõna lesknaise järjekindlusest

1 Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna sellest, et nad peavad alati palvetama ja mitte alla andma. 2 Ta ütles: Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega hoolinud inimeste arvamusest. 3 Selles linnas oli ka lesknaine, kes tuli alatasa tema juurde palvega: Anna mulle õigus mu vastase üle!"

4 Mõnda aega kohtunik keeldus. Aga lõpuks ta mõtles endamisi: Kuigi ma ei karda Jumalat ega hooli inimeste arvamusest, 5 siis kuna see lesk mind tüütab, vaatan, et ta saaks õiguse. Muidu vaevab ta mind oma mangumisega ära!" "

6 Ja Issand ütles: Kuulake, mida ebaõiglane kohtunik ütleb! 7 Kas siis Jumal ei peaks tegema õigust oma valitutele, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd? Kas ta peaks viivitama neile vastamisega? 8 Ma ütlen teile, küll ta vaatab, et nad peagi õiguse saavad! Ometi, kui Inimese poeg tuleb, kas ta siis leiab usku maa pealt?"

Tähendamissõna variserist ja maksukogujast

9 Mõnele neist, kes olid kindlad, et nad on Jumala silmis laitmatud ja seetõttu suhtusid teistesse üleolevalt, rääkis Jeesus selle tähendamissõna: 10 Kaks meest läksid templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. 11 Variser tõusis püsti ja palvetas: Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu muud inimesed: röövlid ja kurjategijad, abielurikkujad, ega ka selline nagu see maksukoguja. 12 Mina paastun kaks korda nädalas ja maksan kümnist kõigest, mis ma saan."

13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei julgenud isegi taevasse vaadata, vaid lõi endale vastu rinda ja ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!"

14 Ma ütlen teile, tema läks koju õigeks mõistetuna Jumala ees, mitte teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast alandab, seda ülendatakse!"

Väikesed lapsed ja Jeesus

15 Inimesed tõid ka Jeesuse juurde lapsi, et ta neid puudutaks. Aga seda nähes jüngrid sõitlesid neid. 16 Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik. 17 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse."

Rikas valitseja

18 Üks valitseja küsis Jeesuselt: Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?"

19 Miks sa nimetad mind heaks?" vastas Jeesus, Keegi muu ei ole hea kui üks Jumal. 20 Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!"

21 Tema aga ütles: Seda kõike olen ma pidanud poisieast alates."

22 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: Üks asi on sul veel puudu: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!"

23 Aga seda kuuldes muutus ta kurvaks, sest ta oli väga rikas. 24 Jeesus vaatas teda ja ütles: Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki! 25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki."

26 Ent kuulajad küsisid: Kes siis võib saada päästetud?"

27 Jeesus vastas: Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik!"

28 Peetrus ütles: Me oleme kõigest loobunud, et sulle järgneda."

29 Tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, ei ole kedagi, kes on loobunud kodust või naisest või vendadest ja õdedest või vanematest või lastest Jumala riigi pärast, 30 kes mitmekordselt tagasi ei saaks sellel ajal ja tuleval ajastul igaveses elus."

Jeesus räägib kolmandat korda oma surmast

31 Jeesus võttis endaga kaksteist jüngrit ja ütles neile: Me läheme üles Jeruusalemma ja seal täitub kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Poja kohta! 32 Ta antakse rahvaste kätte. Teda teotatakse, solvatakse ja tema peale sülitatakse, 33 nad peksavad teda ja tapavad ta. Ja kolmandal päeval tõuseb ta üles."

34 Jüngrid ei mõistnud sellest midagi. See sõna oli nende eest varjatud ja nad ei teadnud, millest ta räägib.

Pime kerjus saab nägijaks

35 Aga kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus üks pime mees tee ääres ja kerjas. 36 Kui ta kuulis rahvahulka möödumas, päris ta, mis lahti on. 37 Nad teatasid: Naatsareti Jeesus läheb mööda!"

38 Ja ta hüüdis: Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!"

39 Möödujad sõitlesid teda ja käskisid tal vait olla, aga tema hüüdis seda enam: Taaveti Poeg, halasta minu peale!"

40 Jeesus peatus ja käskis pimeda enda juurde tuua. Aga kui pime lähemale tuli, küsis Jeesus temalt:

41 Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?"

Issand, ma tahan näha!" vastas ta.

42 Jeesus ütles talle: Võta vastu oma nägemine! Sinu usk on su terveks teinud!" 43 Otsekohe nägi ta jälle ja järgnes Jeesusele Jumalat kiites. Kui inimesed seda nägid, kiitsid ka nemad Jumalat.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-