1 Meus irmãos, não tenhais a fé de nosso Senhor Jesus Cristo, Senhor da glória, em acepção de pessoas. 2 Porque, se no vosso ajuntamento entrar algum homem com anel de ouro no dedo, com trajes preciosos, e entrar também algum pobre com sórdido traje, 3 E atentardes para o que traz o traje precioso, e lhe disserdes: Assenta-te tu aqui num lugar de honra, e disserdes ao pobre: Tu, fica aí em pé, ou assenta-te abaixo do meu estrado, 4 Porventura não fizestes distinção entre vós mesmos, e não vos fizestes juízes de maus pensamentos?
5 Ouvi, meus amados irmãos: Porventura não escolheu Deus aos pobres deste mundo para serem ricos na fé, e herdeiros do reino que prometeu aos que o amam? 6 Mas vós desonrastes o pobre. Porventura não vos oprimem os ricos, e não vos arrastam aos tribunais? 7 Porventura não blasfemam eles o bom nome que sobre vós foi invocado?
8 Todavia, se cumprirdes, conforme a Escritura, a lei real: Amarás a teu próximo como a ti mesmo, bem fazeis. 9 Mas, se fazeis acepção de pessoas, cometeis pecado, e sois condenados pela lei como transgressores. 10 Porque qualquer que guardar toda a lei, e tropeçar em um só ponto, tornou-se culpado de todos. 11 Porque aquele que disse: Não cometerás adultério, também disse: Não matarás. Se tu pois não cometeres adultério, mas matares, estás feito transgressor da lei. 12 Assim falai, e assim procedei, como devendo ser julgados pela lei da liberdade. 13 Porque o juízo será sem misericórdia sobre aquele que não fez misericórdia; e a misericórdia triunfa do juízo.
14 Meus irmãos, que aproveita se alguém disser que tem fé, e não tiver as obras? Porventura a fé pode salvá-lo? 15 E, se o irmão ou a irmã estiverem nus, e tiverem falta de mantimento cotidiano, 16 E algum de vós lhes disser: Ide em paz, aquentai-vos, e fartai-vos; e não lhes derdes as coisas necessárias para o corpo, que proveito virá daí? 17 Assim também a fé, se não tiver as obras, é morta em si mesma.
18 Mas dirá alguém: Tu tens a fé, e eu tenho as obras; mostra-me a tua fé sem as tuas obras, e eu te mostrarei a minha fé pelas minhas obras. 19 Tu crês que há um só Deus; fazes bem. Também os demônios o creem, e estremecem. 20 Mas, ó homem vão, queres tu saber que a fé sem as obras é morta? 21 Porventura o nosso pai Abraão não foi justificado pelas obras, quando ofereceu sobre o altar o seu filho Isaque? 22 Bem vês que a fé cooperou com as suas obras, e que pelas obras a fé foi aperfeiçoada. 23 E cumpriu-se a Escritura, que diz: E creu Abraão em Deus, e foi-lhe isso imputado como justiça, e foi chamado o amigo de Deus. 24 Vedes então que o homem é justificado pelas obras, e não somente pela fé.
25 E de igual modo Raabe, a meretriz, não foi também justificada pelas obras, quando recolheu os emissários, e os despediu por outro caminho? 26 Porque, assim como o corpo sem o espírito está morto, assim também a fé sem obras é morta.
Almeida Corrigida Fiel | acf ©️ 1994, 1995, 2007, 2011 Sociedade Bíblica Trinitariana do Brasil (SBTB). Todos os direitos reservados. Texto bíblico utilizado com autorização. Saiba mais sobre a SBTB. A Missão da SBTB é: Uma cópia da Bíblia Fiel ®️ para cada pessoa. Ajude-nos a cumprir nossa Missão!
1 Vennad ja õed, ärge siduge oma usku meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse vahetegemisega inimeste vahel. 2 Oletagem, et teie koosolekule tuleb kuldsõrmustega mees uhkeis rõivais ja tuleb ka räpases rõivais vaene. 3 Teie osutate austust sellele, kes kannab uhkeid rõivaid, ning ütlete talle: „Istuge siia, palun," aga vaesele te ütlete: „Sina seisa seal!" või „Istu maha mu jalgade juurde!" 4 Eks ole te siis teinud vahet omade seas ja saanud eelarvamustega otsustajateks?
5 Kuulge, mu armsad vennad ja õed! Kas pole Jumal valinud maailma silmis vaeseid saama rikkaks usu poolest ja pärima Kuningriiki, mille tema on tõotanud neile, kes teda armastavad? 6 Teie aga olete halvustanud vaest! Kas mitte rikkad ei rõhu teid ega tõmba teid kohtusse? 7 Kas ei teota just nemad seda kallist nime, millega teid on kutsutud?
8 Kui te täidate kuninglikku seadust Pühakirja järgi „Armasta oma ligimest nagu iseennast!", siis teete hästi. 9 Aga kui te inimesi eelistate välise järgi, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks. 10 Sest igaüks, kes täidab kogu Seadust, kuid eksib ühe käsu vastu, on süüdi kõigis üleastumises. 11 On ju see, kes ütles: „Ära riku abielu!", samuti öelnud: „Ära tapa!" Kui sa ei riku abielu, aga tapad, oled ikka seaduserikkuja.
12 Nõnda siis rääkige ja käituge nagu need, kelle üle kord kohut mõistetakse vabaduse seaduse järgi. 13 Sest kohus on halastamatu sellele, kes ise ei osuta halastust. Halastus aga on suurem kui kohus.
14 Mis kasu on sellest, mu vennad ja õed, kui keegi väidab endal olevat usku, aga tegusid ei ole? Ega seesugune usk või teda päästa? 15 Kui teie vend või õde on ilma riieteta ja igapäevase toiduta, 16 ja keegi teist ütleb talle: „Mine rahuga, pane soojalt riidesse ja söö kõht täis," aga ei anna talle eluks vajalikku, mis on siis sellest kasu? 17 Nii on ka usuga: kui sel pole tegusid, on see iseenesest surnud.
18 Kuid keegi võib öelda: „Sinul on usk ja minul on teod."
Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle oma usku koos tegudega. 19 Sina usud, et Jumal on üksainus? Hästi teed! Ka deemonid usuvad seda ja värisevad hirmust.
20 Kas sa tahad tõendeid, oh taipamatu inimlaps, et usk ilma tegudeta on surnud? 21 Eks mõistetud meie esiisa Aabraham Jumala ees õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? 22 Sa näed, et usk avaldus tema tegudes ja sai täiuslikuks tegude kaudu. 23 Nii läks täide Pühakirja sõna: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks," ning teda hüüti Jumala sõbraks. 24 Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi, mitte ainult usust.
25 Nõndasamuti mõisteti ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta maakuulajad lahkelt vastu võttis ja nad teist teed linnast välja aitas. 26 Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, on surnud ka usk ilma tegudeta.