1 De onde vêm as guerras e pelejas entre vós? Porventura não vêm disto, a saber, dos vossos deleites, que nos vossos membros guerreiam? 2 Cobiçais, e nada tendes; matais, e sois invejosos, e nada podeis alcançar; combateis e guerreais, e nada tendes, porque não pedis. 3 Pedis, e não recebeis, porque pedis mal, para o gastardes em vossos deleites.

4 Adúlteros e adúlteras, não sabeis vós que a amizade do mundo é inimizade contra Deus? Portanto, qualquer que quiser ser amigo do mundo constitui-se inimigo de Deus. 5 Ou cuidais vós que em vão diz a Escritura: O Espírito que em nós habita tem ciúmes? 6 Antes, ele dá maior graça. Portanto diz: Deus resiste aos soberbos, mas dá graça aos humildes.

7 Sujeitai-vos, pois, a Deus, resisti ao diabo, e ele fugirá de vós. 8 Chegai-vos a Deus, e ele se chegará a vós. Limpai as mãos, pecadores; e, vós de duplo ânimo, purificai os corações. 9 Senti as vossas misérias, e lamentai e chorai; converta-se o vosso riso em pranto, e o vosso gozo em tristeza. 10 Humilhai-vos perante o Senhor, e ele vos exaltará.

11 Irmãos, não faleis mal uns dos outros. Quem fala mal de um irmão, e julga a seu irmão, fala mal da lei, e julga a lei; e, se tu julgas a lei, já não és observador da lei, mas juiz. 12 Há só um legislador que pode salvar e destruir. Tu, porém, quem és, que julgas a outro?

13 Eia agora vós, que dizeis: Hoje, ou amanhã, iremos a tal cidade, e lá passaremos um ano, e contrataremos, e ganharemos; 14 Digo-vos que não sabeis o que acontecerá amanhã. Porque, que é a vossa vida? É um vapor que aparece por um pouco, e depois se desvanece. 15 Em lugar do que devíeis dizer: Se o Senhor quiser, e se vivermos, faremos isto ou aquilo. 16 Mas agora vos gloriais em vossas presunções; toda a glória tal como esta é maligna. 17 Aquele, pois, que sabe fazer o bem e não o faz, comete pecado.

1 Kust on pärit võitlused ja tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie sees? 2 Te himustate, aga teil ei ole, ja siis te tapate. Te kadestate, aga kätte siiski ei saa, ja nii te võitlete ja tülitsete. Teil ei ole, sest te ei küsi Jumalalt. 3 Te palute, aga ei saa, sest te palute valesti, tahtes seda tarvitada oma naudinguteks.

4 Te abielurikkujad! Kas te ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes iganes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks. 5 Või ehk arvate, et Pühakiri asjata ütleb, et ta igatseb kiivalt vaimu, mille ta meisse on elama pannud. 6 Aga ta annab rohkem armu. Seepärast öeldakse:

„Jumal paneb vastu kõrkidele,

aga alandlikele annab ta armu."

7 Seepärast alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, ja ta põgeneb teie eest. 8 Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Puhastage oma käed, te patused! Tehke puhtaks oma südamed, te kaksipidi mõtlejad! 9 Kurtke oma häda, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks. 10 Alanduge Issanda ette ja tema tõstab teid üles.

11 Ärge halvustage üksteist, vennad ja õed! Kes vennast või õest halba räägib või tema üle kohut mõistab, räägib halba Seadusest ja mõistab kohut Seaduse üle. Kui sa Seaduse üle kohut mõistad, siis ei ole sa Seaduse täitja, vaid kohtumõistja. 12 On vaid üks Seaduseandja ja Kohtumõistja, kes võib nii päästa kui ka hukata. Aga kes oled sina, et sa mõistad kohut oma ligimese üle?

13 Kuulge nüüd teie, kes ütlete: „Täna või homme sõidame sinna või sinna linna, tegutseme seal aasta ja kaupleme ning saame kasu!" 14 Aga teie ei tea, mida homne päev toob. Milline on teie elu? Te olete suitsuvine, mis korraks ilmub ja siis kaob. 15 Selle asemel peaksite ütlema: „Kui Issand tahab, siis me elame ning teeme seda ja teist." 16 Te kiitlete oma enesekindluses. Kõik seesugune kiitlemine on halb. 17 Kui keegi teab, kuidas käituda õigesti, aga nii ei tee, on see tema jaoks patt.