1 Or, Adam connut Ève sa femme, et elle conçut, et enfanta Caïn (conquérir, envahir, usurper), et fascinée elle dit: J'ai acquis un homme qui est Dieu.

2 Elle enfanta encore son frère Abel qu'elle considérait insignifiant; et Abel (renoncement, soumission, abaissement) dirigeait la conversion des êtres vivants, mais Caïn gardait les hommes sous l'esclavage.

3 Or, au bout de quelque temps, Caïn proposa la délivrance des hommes en offrande à l'Éternel;

4 Et Abel présenta, le droit d'aînesse de la conversion et de son enrichissement. Et l'Éternel eut égard à Abel, et à son offrande;

5 Mais il n'eut point égard à Caïn, ni à son offrande; et Caïn s'enflamma de colère, et sa présence fut disgraciée (NAPHAL).

6 Et l'Éternel dit à Caïn: Voici tu t'es enflammé, et ainsi ta présence est rejetée (NAPHAL).

7 Si tu fais bien, ta présence ne sera-t-elle pas restaurée? Mais, si tu ne fais pas bien, le péché est couché à la porte, et son désir devient le tien; et toi, tu en seras le maître

8 Et Caïn parla à Abel, son frère. Et comme ils étaient dans l’expansion de leur existence, Caïn s'éleva contre Abel son frère, et le tua.

9 Et l'Éternel dit à Caïn: Où est Abel ton frère? Et il répondit: Je ne sais; suis-je le gardien de mon frère, moi?

10 Et l'Éternel dit: Qu'as-tu fait? La voix du sang de ton frère crie de la terre jusqu'à moi.

11 Et maintenant tu seras exilé de la terre, qui a ouvert sa bouche pour recevoir de ta main le sang de ton frère.

12 Quand tu exploiteras la terre, elle ne te rendra plus son fruit; tu seras vagabond et fugitif de la terre.

13 Et Caïn dit à l'Éternel: Ma peine est trop grande pour être supportée.

14 Voici, tu m'as chassé aujourd'hui de la présence de l'homme, et je serai soustrait de devant ta présence, et je serai vagabond et fugitif de la terre; et il arrivera que quiconque me trouvera, me tuera.

15 Et l'Éternel lui dit: C'est pourquoi, si quelqu'un tue Caïn, Caïn sera vengé sept fois. Et l'Éternel mit à Caïn une marque prodigieuse, afin que quiconque le trouverait ne le tuât point.

16 Alors Caïn renonça à la présence de l'Éternel, et habita dans l'astre errant de Nod (errer, planète), et s'éleva contre la Grâce de Dieu.

17 Puis, en ce lieu, Caïn réalisa son existence, qui conçut et engendra une initiation à une nouvelle naissance; et il érigea une vengeance terrible contre Dieu, qu'il appela Hénoc, du nom de sa condition de disgrâce

18 Puis Irad (la séquestration) naquit à Hénoc, et Irad engendra Mehujaël (affligé de Dieu), et Mehujaël engendra Methushaël (l'homme divinisé), et Methushaël engendra Lémec (le renversement de l'être).

19 Et Lémec prit deux femmes: le nom de l'une était Ada (plaisir), le nom de l'autre Tsilla (protection).

20 Et Ada enfanta Jabal (fastueux); il fut père de ceux qui demeurent dans des sanctuaires et près des rachetés.

21 Et le nom de son frère était Jubal (une source); il fut père de tous ceux qui manipulent le retentissement (harpe) de la sensualité (chalumeau).

22 Et Tsilla, elle aussi, enfanta Tubal-Caïn (le producteur), qui affinait (forgeait) tous les complots et les enchantements qui se transpirent; et la sœur de Tubal-Caïn fut Naama (séduisante).

23 Et Lémec dit à ses femmes: Ada et Tsilla, écoutez ma voix; femmes de Lémec, prêtez l'oreille à ma parole: Oui! j'ai tué un homme pour ma séparation d'avec Dieu, et un jeune homme pour mon attachement à Cain.

24 Car si Caïn est vengé sept fois contre Dieu, Lémec le sera soixante-dix-sept fois.

25 Et Adam connut encore sa femme; et elle enfanta un fils et l'appela Seth (substitut, renommée); car Dieu, dit-elle, m'a donné un autre fils au lieu d'Abel, que Caïn a tué.

26 Et un fils naquit aussi à Seth, et il l'appela Énosh (la défaillance). Alors les hommes commencèrent à invoquer le nom de l'Éternel pour être délivré.

1 Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes sai käima peale ja tõi Kaini ilmale ning ütles: „Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud!"

2 Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli pudulojuste karjane, Kain aga oli põllumees.

3 Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,

4 ja ka Aabel tõi oma pudulojuste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,

5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.

6 Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?

7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!"

8 Ja Kain kõneles oma venna Aabeliga. Ja sündis, kui nad väljal olid, et Kain kippus oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.

9 Aga Issand küsis Kainilt: „Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?"

10 Ja Tema ütles: „Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt Minu poole!

11 Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!

12 Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu! Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!"

13 Ja Kain ütles Issandale: „Mu karistus on suurem kui ma suudan kanda!

14 Vaata Sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema Su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik! Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu!"

15 Ja Issand ütles temale: „Sellepärast peab igaühele, kes Kaini tapab, seitsmekordselt kätte makstama!" Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.

16 Ja Kain läks ära Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.

17 Ja Kain sai ühte oma naisega, kes sai käima peale ja tõi ilmale Hanoki; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi.

18 Ja Hanokile sündis Iirad, Iiradile sündis Mehuujael, Mehuujaelile sündis Metuusael, Metuusaelile sündis Lemek.

19 Ja Lemek võttis enesele kaks naist: ühe nimi oli Aada ja teise nimi oli Silla.

20 Ja Aada tõi ilmale Jaabali, kes sai nende isaks, kes elasid telkides ja kasvatasid karja.

21 Ja tema venna nimi oli Juubal, kes sai kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks.

22 Ja Silla tõi ilmale Tuubal-Kaini, kes õpetas sepist taguma kõiki, kes tegid vask- ja raudsepa tööd; ja Tuubal-Kaini õde oli Naama.

23 Ja Lemek ütles oma naistele: „Aada ja Silla, kuulge mu häält, te Lemeki naised, pange tähele mu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki!

24 Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!"

25 Ja Aadam sai taas ühte oma naisega, kes tõi ilmale poja ja pani temale nimeks Sett, öeldes: „Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis."

26 Ja Setile sündis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Issand nime appi hüüdma.