1 After this I saw four angels standing at the four corners of the earth, holding the four winds of the earth, that no wind should blow on the earth, or on the sea, or upon any tree. 2 And I saw another angel ascend from the sunrising, having the seal of the living God: and he cried with a great voice to the four angels to whom it was given to hurt the earth and the sea, 3 saying, Hurt not the earth, neither the sea, nor the trees, till we shall have sealed the servants of our God on their foreheads. 4 And I heard the number of them that were sealed, a hundred and forty and four thousand, sealed out of every tribe of the children of Israel:

5 Of the tribe of Judah were sealed twelve thousand;

Of the tribe of Reuben twelve thousand;

Of the tribe of Gad twelve thousand;

6 Of the tribe of Asher twelve thousand;

Of the tribe of Naphtali twelve thousand;

Of the tribe of Manasseh twelve thousand;

7 Of the tribe of Simeon twelve thousand;

Of the tribe of Levi twelve thousand;

Of the tribe of Issachar twelve thousand;

8 Of the tribe of Zebulun twelve thousand;

Of the tribe of Joseph twelve thousand;

Of the tribe of Benjamin were sealed twelve thousand.

9 After these things I saw, and behold, a great multitude, which no man could number, out of every nation and of all tribes and peoples and tongues, standing before the throne and before the Lamb, arrayed in white robes, and palms in their hands; 10 and they cry with a great voice, saying,

Salvation unto our God who sitteth on the throne, and unto the Lamb.

11 And all the angels were standing round about the throne, and about the elders and the four living creatures; and they fell before the throne on their faces, and worshipped God, 12 saying,

Amen: Blessing, and glory, and wisdom, and thanksgiving, and honor, and power, and might, be unto our God for ever and ever. Amen.

13 And one of the elders answered, saying unto me, These that are arrayed in the white robes, who are they, and whence came they? 14 And I say unto him, My lord, thou knowest. And he said to me, These are they that come out of the great tribulation, and they washed their robes, and made them white in the blood of the Lamb. 15 Therefore are they before the throne of God; and they serve him day and night in his temple: and he that sitteth on the throne shall spread his tabernacle over them. 16 They shall hunger no more, neither thirst any more; neither shall the sun strike upon them, nor any heat: 17 for the Lamb that is in the midst of the throne shall be their shepherd, and shall guide them unto fountains of waters of life: and God shall wipe away every tear from their eyes.

1 Pärast seda ma nägin nelja Inglit seisvat maa neljal nurgal ning kinni pidavat nelja maatuult, et ükski tuul ei puhuks maa peale ega mere peale ega ühegi puu peale.

2 Ja ma nägin teist Inglit tõusvat päevatõusu poolt, ning ta käes oli elava Jumala pitsat, ja tema hüüdis suure häälega nendele neljale Inglile, kellele oli antud teha kahju maale ja merele,

3 ning ütles: „Ärge tehke kahju maale ega merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!"

4 Ja ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga märgitud, sada nelikümmend neli tuhat pitseriga märgitut kõigist Iisraeli laste suguharudest:

5 Juuda suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut; Ruubeni suguharust kaksteist tuhat; Gaadi suguharust kaksteist tuhat;

6 Aaseri suguharust kaksteist tuhat; Naftali suguharust kaksteist tuhat; Manasse suguharust kaksteist tuhat;

7 Siimeoni suguharust kaksteist tuhat; Leevi suguharust kaksteist tuhat; Issaskari suguharust kaksteist tuhat;

8 Sebuloni suguharust kaksteist tuhat; Joosepi suguharust kaksteist tuhat; Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.

9 Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes.

10 Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: „Õnnistus meie Jumalale, Kes aujärjel istub, ja Tallele!"

11 Ja kõik Inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat

12 ning ütlesid: „Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen."

13 Ja üks vanemaist hakkas kõnelema ning ütles minule: „Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?"

14 Ja ma ütlesin temale: „Mu isand, sina tead!" Ja ta ütles mulle: „Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle Veres!

15 Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ööd ja päevad Tema templis. Ja See, Kes aujärjel istub, laotab Oma telgi nende üle.

16 Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat;

17 sest Tall, Kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!"