1 And Abram went up out of Egypt, he, and his wife, and all that he had, and Lot with him, into the South. 2 And Abram was very rich in cattle, in silver, and in gold. 3 And he went on his journeys from the South even to Beth-el, unto the place where his tent had been at the beginning, between Beth-el and Ai, 4 unto the place of the altar, which he had made there at the first: and there Abram called on the name of Jehovah. 5 And Lot also, who went with Abram, had flocks, and herds, and tents. 6 And the land was not able to bear them, that they might dwell together: for their substance was great, so that they could not dwell together. 7 And there was a strife between the herdsmen of Abram’s cattle and the herdsmen of Lot’s cattle: and the Canaanite and the Perizzite dwelt then in the land. 8 And Abram said unto Lot, Let there be no strife, I pray thee, between me and thee, and between my herdsmen and thy herdsmen; for we are brethren. 9 Is not the whole land before thee? separate thyself, I pray thee, from me: if thou wilt take the left hand, then I will go to the right; or if thou take the right hand, then I will go to the left. 10 And Lot lifted up his eyes, and beheld all the Plain of the Jordan, that it was well watered every where, before Jehovah destroyed Sodom and Gomorrah, like the garden of Jehovah, like the land of Egypt, as thou goest unto Zoar. 11 So Lot chose him all the Plain of the Jordan; and Lot journeyed east: and they separated themselves the one from the other. 12 Abram dwelt in the land of Canaan, and Lot dwelt in the cities of the Plain, and moved his tent as far as Sodom. 13 Now the men of Sodom were wicked and sinners against Jehovah exceedingly.

14 And Jehovah said unto Abram, after that Lot was separated from him, Lift up now thine eyes, and look from the place where thou art, northward and southward and eastward and westward: 15 for all the land which thou seest, to thee will I give it, and to thy seed for ever. 16 And I will make thy seed as the dust of the earth: so that if a man can number the dust of the earth, then may thy seed also be numbered. 17 Arise, walk through the land in the length of it and in the breadth of it; for unto thee will I give it. 18 And Abram moved his tent, and came and dwelt by the oaks of Mamre, which are in Hebron, and built there an altar unto Jehovah.

1 Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli ühes temaga.

2 Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.

3 Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel,

4 altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.

5 Aga ka Lotil, kes rändas ühes Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke.

6 Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.

7 Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.

8 Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!

9 Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt."

10 Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issand rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.

11 Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.

12 Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomast saadik.

13 Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.

14 Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,

15 sest kogu maa, mida sa näed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!

16 Ja Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!

17 Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest Ma annan selle sinule!"

18 Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.