1 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud käskude andmise Oma kaheteistkümnele jüngrile, et Ta läks sealt eemale õpetama ja jutlustama nende linnades.

2 Aga kui Johannes vangihoones olles kuulis Kristuse tegudest, läkitas ta oma jüngrite kaudu

3 Temale ütlema: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, või peame teist ootama?"

4 Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:

5 pimedad saavad nägijaiks ja jalutumad käivad, pidalitõbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse Evangeeliumi,

6 ja õnnis on, kes iganes Minust ei pahandu!"

7 Aga kui need ära läksid, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab?

8 Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas inimest, kes on riietatud peente riietega? Vaata, kes kannavad peeni riideid, need on kuningate kodades.

9 Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet.

10 Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!

11 Tõesti, Ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem Taevariigis on suurem temast!

12 Ent Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse Taevariiki, ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile.

13 Ja kõik prohvetid ja käsuõpetus on ennustanud Johanneseni,

14 ja kui te tahate seda tõeks võtta: tema on Eelija, kes pidi tulema.

15 Kellel kõrvad on, see kuulgu!

16 Aga kellega Ma võrdleksin sedasinast sugupõlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hüüavad teistele

17 ning ütlevad: Me oleme teile vilet ajanud, ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud, ja te pole nutnud.

18 Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: Temas on kuri vaim!

19 Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! Ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest."

20 Siis Ta hakkas sõitlema neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud Tema vägevaid tegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud:

21 „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud teie juures, küll nemad ammugi oleksid kotis ja tuhas parandanud meelt.

22 Aga Ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on hõlpsam põli kohtupäeval kui teil!

23 Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ülendatud taevani? Kuni põrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud sinus, seisaks see veel tänapäeval!

24 Aga Ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!"

25 Sel ajal Jeesus hakkas rääkima ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetimaile!

26 Tõesti, Isa, see on nõnda olnud Su meele järele!

27 Kõik on Mu Isa annud Minu kätte, ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ega ükski tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab Seda ilmutada.

28 Tulge Minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormarud, ja Mina annan teile hingamise!

29 Võtke endi peale Minu ike ja õppige Minust, et Mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.

30 Sest Minu ike on hea ja Minu koorem on kerge!"

1 E aconteceu que, acabando Jesus de dar instruções aos seus doze discípulos, partiu dali a ensinar e a pregar nas cidades deles.

2 E João, ouvindo no cárcere falar dos feitos de Cristo, enviou dois dos seus discípulos,

3 A dizer-lhe: És tu aquele que havia de vir, ou esperamos outro?

4 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Ide, e anunciai a João as coisas que ouvis e vedes:

5 Os cegos veem, e os coxos andam; os leprosos são limpos, e os surdos ouvem; os mortos são ressuscitados, e aos pobres é anunciado o evangelho.

6 E bem-aventurado é aquele que não se escandalizar em mim.

7 E, partindo eles, começou Jesus a dizer às multidões, a respeito de João: Que fostes ver no deserto? Uma cana agitada pelo vento?

8 Sim, que fostes ver? Um homem ricamente vestido? Os que trajam ricamente estão nas casas dos reis.

9 Mas, então que fostes ver? Um profeta? Sim, vos digo eu, e muito mais do que profeta;

10 Porque é este de quem está escrito: Eis que diante da tua face envio o meu anjo, que preparará diante de ti o teu caminho.

11 Em verdade vos digo que, entre os que de mulher têm nascido, não apareceu alguém maior do que João o Batista; mas aquele que é o menor no reino dos céus é maior do que ele.

12 E, desde os dias de João o Batista até agora, se faz violência ao reino dos céus, e pela força se apoderam dele.

13 Porque todos os profetas e a lei profetizaram até João.

14 E, se quereis dar crédito, é este o Elias que havia de vir.

15 Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.

16 Mas, a quem assemelharei esta geração? É semelhante aos meninos que se assentam nas praças, e clamam aos seus companheiros,

17 E dizem: Tocamo-vos flauta, e não dançastes; cantamo-vos lamentações, e não chorastes.

18 Porquanto veio João, não comendo nem bebendo, e dizem: Tem demônio.

19 Veio o Filho do homem, comendo e bebendo, e dizem: Eis aí um homem comilão e beberrão, amigo dos publicanos e pecadores. Mas a sabedoria é justificada por seus filhos.

20 Então começou ele a lançar em rosto às cidades onde se operou a maior parte dos seus prodígios o não se haverem arrependido, dizendo:

21 Ai de ti, Corazim! Ai de ti, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom fossem feitos os prodígios que em vós se fizeram, há muito que se teriam arrependido, com saco e com cinza.

22 Por isso eu vos digo que haverá menos rigor para Tiro e Sidom, no dia do juízo, do que para vós.

23 E tu, Cafarnaum, que foste erguida até ao céu, serás abatida até ao inferno; porque, se em Sodoma tivessem sido feitos os prodígios que em ti se operaram, teria ela permanecido até hoje.

24 Eu vos digo, porém, que haverá menos rigor para os de Sodoma, no dia do juízo, do que para ti.

25 Naquele tempo, respondendo Jesus, disse: Graças te dou, ó Pai, Senhor do céu e da terra, que ocultaste estas coisas aos sábios e entendidos, e as revelaste aos pequeninos.

26 Sim, ó Pai, porque assim te aprouve.

27 Todas as coisas me foram entregues por meu Pai, e ninguém conhece o Filho, senão o Pai; e ninguém conhece o Pai, senão o Filho, e aquele a quem o Filho o quiser revelar.

28 Vinde a mim, todos os que estais cansados e oprimidos, e eu vos aliviarei.

29 Tomai sobre vós o meu jugo, e aprendei de mim, que sou manso e humilde de coração; e encontrareis descanso para as vossas almas.

30 Porque o meu jugo é suave e o meu fardo é leve.