1 Peale selle nüüd, vennad, me palume ja manitseme teid Issandas Jeesuses, et teie, nõnda nagu te meilt olete õppinud, kuidas elada ja olla Jumalale meeltmööda, ja nõnda nagu te juba elategi, kasvaksite veel täiuslikumaks.

2 Sest te teate, mis käsud me teile oleme andnud Issanda Jeesuse läbi.

3 Sest see on Jumala tahtmine, teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest,

4 et igaüks teie seast teaks hoida oma astjat pühaduses ja aus,

5 mitte himude kiimas, nõnda nagu paganad, kes ei tunne Jumalat,

6 et ükski teist ei teeks ülekohut ega petaks oma venda asjaajamises, sest et Issand on kättemaksja kõigi niisuguste asjade eest, nõnda nagu me olemegi teile enne öelnud ning tunnistanud.

7 Sest Jumal ei ole meid mitte kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.

8 Seepärast, kes seda hülgab, ei hülga inimest, vaid Jumala, Kes ka annab Oma Püha Vaimu teie sisse.

9 Aga vennalikust armastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist;

10 sest te teete seda ka kõigile vendadele kogu Makedoonias. Me ainult manitseme teid, vennad, et te kasvaksite veel täiuslikumaks

11 ja otsiksite au selles, et elate vaiksesti ja ajate oma asju ning teete tööd oma kätega, nõnda nagu me oleme teid käskinud,

12 et te käitumises oleksite ausad nende vastu, kes on väljaspool, ega vajaks ühegi abi.

13 Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust.

14 Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes Temaga on läinud magama.

15 Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama;

16 sest et Issand Ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt;

17 selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga.

18 Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!

1 Del rimanente, fratelli, come avete imparato da noi il modo in cui vi dovete condurre e piacere a Dio ed è così che già vi conducete), vi preghiamo e vi esortiamo nel Signor Gesù a vie più progredire.

2 Poiché sapete quali comandamenti vi abbiamo dati per la grazia del Signor Gesù.

3 Perché questa è la volontà di Dio: che vi santifichiate, che v’asteniate dalla fornicazione,

4 che ciascun di voi sappia possedere il proprio corpo in santità ed onore,

5 non dandosi a passioni di concupiscenza come fanno i pagani i quali non conoscono Iddio;

6 e che nessuno soverchi il fratello né lo sfrutti negli affari; perché il Signore è un vendicatore in tutte queste cose, siccome anche v’abbiamo innanzi detto e protestato.

7 Poiché Iddio ci ha chiamati non a impurità, ma a santificazione.

8 Chi dunque sprezza questi precetti, non sprezza un uomo, ma quell’Iddio, il quale anche vi comunica il dono del suo Santo Spirito.

9 Or quanto all’amor fraterno non avete bisogno che io ve ne scriva, giacché voi stessi siete stati ammaestrati da Dio ad amarvi gli uni gli altri;

10 e invero voi lo fate verso tutti i fratelli che sono nell’intera Macedonia. Ma v’esortiamo, fratelli, che vie più abbondiate in questo, e vi studiate di vivere in quiete,

11 di fare i fatti vostri e di lavorare con le vostre mani, come v’abbiamo ordinato di fare,

12 onde camminiate onestamente verso quelli di fuori, e non abbiate bisogno di nessuno.

13 Or, fratelli, non vogliamo che siate in ignoranza circa quelli che dormono, affinché non siate contristati come gli altri che non hanno speranza.

14 Poiché, se crediamo che Gesù morì e risuscitò, così pure, quelli che si sono addormentati, Iddio, per mezzo di Gesù, li ricondurrà con esso lui.

15 Poiché questo vi diciamo per parola del Signore: che noi viventi, i quali saremo rimasti fino alla venuta del Signore, non precederemo quelli che si sono addormentati;

16 perché il Signore stesso, con potente grido, con voce d’arcangelo e con la tromba di Dio, scenderà dal cielo, e i morti in Cristo risusciteranno i primi;

17 poi noi viventi, che saremo rimasti, verremo insiem con loro rapiti sulle nuvole, a incontrare il Signore nell’aria; e così saremo sempre col Signore.

18 Consolatevi dunque gli uni gli altri con queste parole.