1 Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,
2 et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.
3 Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,
4 kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,
5 kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, Tema, Kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.
6 Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;
7 ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on öeldud: „Iisakist loetakse sinu sugu!"
8 See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.
9 Sest tõotuse sõna on see: „Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!"
10 Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.
11 Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -
12 öeldi temale: „Vanem orjab nooremat!",
13 nagu ju on kirjutatud: „Jaakobit Ma armastasin, aga Eesavit Ma vihkasin!"
14 Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!
15 Sest Ta ütleb Moosesele: „Ma olen armuline, kellele Ma olen armuline, ja halastan, kelle peale Ma halastan!"
16 Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.
17 Sest Kiri ütleb vaaraole: „Just selleks Ma olen sind õhutanud, et sinus näidata Oma väge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!"
18 Nõnda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.
19 Sa ehk ütled nüüd mulle: „Miks Ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna Tema tahtele?"
20 Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: „Miks sa mu nõnda tegid?"
21 Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?
22 Eks Jumal, tahtes osutada Oma viha ja teha teatavaks Oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,
23 ja teinud seda selleks, et ilmutada Oma au rikkust armuastjate vastu, mis Ta ette oli valmistanud aulisteks,
24 nõnda nagu Tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?
25 Nõnda nagu Ta ütleb ka Hoosea raamatus: „Ma tahan hüüda Omaks rahvaks neid, kes ei olnud Mu rahvas, ja Oma armsaks seda, kes ei olnud Mulle armas;
26 ja sünnib, et seal paigas, kus neile öeldi: teie ei ole Minu rahvas! hüütakse neid elava Jumala lasteks!"
27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: „Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;
28 sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand Oma sõna maa peal!"
29 Ja nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: „Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!"
30 Mis me siis nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust.
31 Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!
32 Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsekui tegudest; nad tõukasid endid vastu komistuskivi,
33 nõnda nagu on kirjutatud: „Vaata, Ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub Temasse, ei jää häbisse!"
1 Io dico la verità in Cristo, non mento, la mia coscienza me lo attesta per lo Spirito Santo:
2 io ho una grande tristezza e un continuo dolore nel cuore mio;
3 perché vorrei essere io stesso anatema, separato da Cristo, per amor dei miei fratelli, miei parenti secondo la carne,
4 che sono Israeliti, ai quali appartengono ladozione e la gloria e i patti e la legislazione e il culto e le promesse;
5 dei quali sono i padri, e dai quali è venuto, secondo la carne, il Cristo, che è sopra tutte le cose Dio benedetto in eterno. Amen.
6 Però non è che la parola di Dio sia caduta a terra; perché non tutti i discendenti da Israele sono Israele;
7 né per il fatto che son progenie dAbramo, son tutti figliuoli dAbramo; anzi: In Isacco ti sarà nominata una progenie.
8 Cioè, non i figliuoli della carne sono figliuoli di Dio: ma i figliuoli della promessa son considerati come progenie.
9 Poiché questa è una parola di promessa: In questa stagione io verrò, e Sara avrà un figliuolo.
10 Non solo; ma anche a Rebecca avvenne la medesima cosa quandebbe concepito da uno stesso uomo, vale a dire Isacco nostro padre, due gemelli;
11 poiché, prima che fossero nati e che avessero fatto alcun che di bene o di male, affinché rimanesse fermo il proponimento dellelezione di Dio, che dipende non dalle opere ma dalla volontà di colui che chiama,
12 le fu detto: Il maggiore servirà al minore;
13 secondo che è scritto: Ho amato Giacobbe, ma ho odiato Esaù.
14 Che diremo dunque? Vè forse ingiustizia in Dio? Così non sia.
15 Poiché Egli dice a Mosè: Io avrò mercé di chi avrò mercé, e avrò compassione di chi avrò compassione.
16 Non dipende dunque né da chi vuole né da chi corre, ma da Dio che fa misericordia.
17 Poiché la Scrittura dice a Faraone: Appunto per questo io tho suscitato: per mostrare in te la mia potenza, e perché il mio nome sia pubblicato per tutta la terra.
18 Così dunque Egli fa misericordia a chi vuole, e indura chi vuole.
19 Tu allora mi dirai: Perché si lagna Egli ancora? Poiché chi può resistere alla sua volontà?
20 Piuttosto, o uomo, chi sei tu che replichi a Dio? La cosa formata dirà essa a colui che la formò: Perché mi facesti così?
21 Il vasaio non ha egli potestà sullargilla, da trarre dalla stessa massa un vaso per uso nobile, e un altro per uso ignobile?
22 E che vè mai da replicare se Dio, volendo mostrare la sua ira e far conoscere la sua potenza, ha sopportato con molta longanimità de vasi dira preparati per la perdizione,
23 e se, per far conoscere le ricchezze della sua gloria verso de vasi di misericordia che avea già innanzi preparati per la gloria,
24 li ha anche chiamati (parlo di noi) non soltanto di fra i Giudei ma anche di fra i Gentili?
25 Così Egli dice anche in Osea: Io chiamerò mio popolo quello che non era mio popolo, e "amata" uella che non era amata;
26 e avverrà che nel luogo overa loro stato detto: "Voi non siete mio popolo," quivi saran chiamati figliuoli dellIddio vivente.
27 E Isaia esclama riguardo a Israele: Quandanche il numero dei figliuoli dIsraele fosse come la rena del mare, il rimanente solo sarà salvato;
28 perché il Signore eseguirà la sua parola sulla terra, in modo definitivo e reciso.
29 E come Isaia avea già detto prima: Se il Signor degli eserciti non ci avesse lasciato un seme, saremmo divenuti come Sodoma e saremmo stati simili a Gomorra.
30 Che diremo dunque? Diremo che i Gentili, i quali non cercavano la giustizia, hanno conseguito la giustizia, ma la giustizia che vien dalla fede;
31 mentre Israele, che cercava la legge della giustizia, non ha conseguito la legge della giustizia.
32 Perché? Perché lha cercata non per fede, ma per opere. Essi hanno urtato nella pietra dintoppo,
33 siccome è scritto: Ecco, io pongo in Sion una pietra dintoppo e una roccia dinciampo; ma chi crede in lui non sarà svergognato.