1 Aga Jeesus läks õlimäele.
2 Vara hommikul Ta tuli jälle pühakoita ja kõik rahvas tuli Tema juure; ja Ta istus maha ja õpetas neid.
3 Seal kirjatundjad ja variserid tõid Tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma
4 ning ütlesid Temale: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!
5 Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina ütled?"
6 Seda nad ütlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas sõrmega maa peale.
7 Kui nad siis küsides käisid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning ütles neile: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!"
8 Ja Ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
9 Kui nad seda kuulsid ja südametunnistus neid süüdistas, läksid nad välja üksteise järele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna üksi ja naine, nagu ta seal seisis.
10 Ent Jeesus ajas Enese sirgu ega näinud kedagi näinud kui naist; ja Ta ütles naisele: „Naine, kus on need sinu süüdistaiad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?"
11 Naine vastas: „Mitte keegi, Issand!" Jeesus ütles: „Ega Minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!"
1 Mais Jésus s'en alla à la montagne des oliviers.
2 Et à la pointe du jour il vint encore au Temple, et tout le peuple vint à lui, et s'étant assis, il les enseignait.
3 Et les Scribes et les Pharisiens lui amenèrent une femme surprise en adultère; et l'ayant placée au milieu,
4 Ils lui dirent : Maître, cette femme a été surprise sur le fait même commettant adultère.
5 Or Moïse nous a commandé dans la Loi de lapider celles qui sont dans son cas; toi donc qu'en dis-tu?
6 Or ils disaient cela pour l'éprouver, afin qu'ils eussent de quoi l'accuser. Mais Jésus s'étant penché en bas écrivait avec son doigt sur la terre.
7 Et comme ils continuaient à l'interroger, s'étant relevé, il leur dit : que celui de vous qui est sans péché, jette le premier la pierre contre elle.
8 Et s'étant encore baissé, il écrivait sur la terre.
9 Or quand ils eurent entendu cela, étant condamnés par leur conscience, ils sortirent un à un, en commençant depuis les plus anciens jusques aux derniers; de sorte que Jésus demeura seul avec la femme qui était là au milieu.
10 Alors Jésus s'étant relevé, et ne voyant personne que la femme, il lui dit : femme, où sont ceux qui t'accusaient? nul ne t'a-t-il condamnée?
11 Elle dit : nul, Seigneur. Et Jésus lui dit : je ne te condamne pas non plus, va, et ne pèche plus.