1 Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga Ta ilmus nõnda:

2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema jüngritest olid seal koos.

3 Siis ütleb Siimon Peetrus neile: „Ma lähen kalale." Nad ütlevad temale: „Me tuleme ka ühes sinuga." Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.

4 Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.

5 Siis ütleb Jeesus neile: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?" Nemad vastasid Temale: „Ei ole."

6 Aga Tema ütles neile: „Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!

7 Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.

8 Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.

9 Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.

10 Jeesus ütleb neile: „Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!"

11 Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.

12 Jeesus ütleb neile: „Tulge einestama!" Aga ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: „Kes sa oled?" Sest nad teadsid, et See oli Issand.

13 Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.

14 See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast Oma ülestõusmist surnuist näitas Ennast Oma jüngritele.

15 Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind rohkem kui need?" Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: „Sööda Mu tallekesi!"

16 Ta ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind?" Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: „Hoia Mu lambaid kui karjane!"

17 Kolmat korda Ta ütleb temale: „Siimon, Joona poeg, kas Ma olen sulle armas?" Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmat korda ütles: „Kas Ma olen sulle armas?" Ja ta ütles Temale „Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!" Jeesus ütleb temale „Sööda Mu lambaid!

18 Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!"

19 Aga seda Ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütleb Ta temale: „Järgi mind!"

20 Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud „Issand, kes see on, kes Sind ära annab?"

21 Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: „Issand, aga kuidas jääb temaga?"

22 Jeesus ütleb talle: „Kui Ma tahan, et ta jääb, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina Mind!

23

24 See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.

25

1 Après cela Jésus se fit voir encore à ses Disciples, près de la mer de Tibériade, et il s'y fit voir en cette manière.

2 Simon Pierre et Thomas, appelé Didyme, et Nathanaël, qui était de Cana de Galilée, et les [fils] de Zébédée, et deux autres de ses Disciples étaient ensemble.

3 Simon Pierre leur dit : je m'en vais pêcher. Ils lui dirent : nous y allons avec toi. Ils partirent [donc], et ils montèrent d'abord dans la nacelle; mais ils ne prirent rien cette nuit-là.

4 Et le matin étant venu, Jésus se trouva sur le rivage; mais les Disciples ne connurent point que ce fût Jésus.

5 Et Jésus leur dit : mes enfants, avez-vous quelque petit poisson à manger? ils lui répondirent : Non.

6 Et il leur dit : jetez le filet au côté droit de la nacelle, et vous en trouverez. Ils le jetèrent donc, et ils ne le pouvaient tirer à cause de la multitude des poissons.

7 C'est pourquoi le Disciple que Jésus aimait, dit à Pierre : c'est le Seigneur. Et quand Simon Pierre eut entendu que c'était le Seigneur, il ceignit sa tunique, parce qu'il était nu, et se jeta dans la mer.

8 Et les autres Disciples vinrent dans la nacelle, car ils n'étaient pas loin de terre, mais seulement environ deux cents coudées, traînant le filet de poissons.

9 Et quand ils furent descendus à terre, ils virent de la braise, et du poisson mis dessus, et du pain.

10 Jésus leur dit : apportez des poissons que vous venez maintenant de prendre.

11 Simon Pierre monta, et tira le filet à terre, plein de cent cinquante-trois grands poissons; et quoiqu'il y en eût tant, le filet ne fut point rompu.

12 Jésus leur dit : venez, et dînez. Et aucun de ses Disciples n'osait lui demander : qui es-tu? voyant bien que c'était le Seigneur.

13 Jésus donc vint, et prit du pain, et leur en donna, et du poisson aussi.

14 Ce fut déjà la troisième fois que Jésus se fit voir à ses Disciples, après être ressuscité des morts.

15 Et après qu'ils eurent dîné, Jésus dit à Simon Pierre : Simon [fils] de Jonas, m'aimes-tu plus que ne font ceux-ci? Il lui répondit : oui, Seigneur! tu sais que je t'aime. Il lui dit : pais mes agneaux.

16 Il lui dit encore : Simon [fils] de Jonas, m'aimes-tu ? Il lui répondit : oui, Seigneur! tu sais que je t'aime. Il lui dit : pais mes brebis.

17 Il lui dit pour la troisième fois : Simon [fils] de Jonas, m'aimes-tu? Pierre fut attristé de ce qu'il lui avait dit pour la troisième fois : m'aimes-tu? Et il lui répondit : Seigneur, tu sais toutes choses, tu sais que je t'aime. Jésus lui dit : pais mes brebis.

18 En vérité, en vérité je te dis, quand tu étais plus jeune tu te ceignais, et tu allais où tu voulais; mais quand tu seras vieux, tu étendras tes mains, et un autre te ceindra, et te mènera où tu ne voudras pas.

19 Or il dit cela pour marquer de quelle mort il devait glorifier Dieu; et quand il eut dit ces choses, il lui dit : suis-moi.

20 Et Pierre se retournant vit venir après eux le Disciple que Jésus aimait, et qui durant le souper s'était penché sur le sein de Jésus, et avait dit : Seigneur, qui est celui à qui il arrivera de te trahir?

21 Quand donc Pierre le vit, il dit à Jésus : Seigneur, et celui-ci, que [lui arrivera-t-il?]

22 Jésus lui dit : si je veux qu'il demeure jusqu'à ce que je vienne que t'importe? toi, suis-moi.

23 Or cette parole courut entre les Frères, que ce Disciple-là ne mourrait point. Cependant Jésus ne lui avait pas dit : il ne mourra point; mais, si je veux qu'il demeure jusqu'à ce que je vienne; que t'importe?

24 C'est ce Disciple-là qui rend témoignage de ces choses, et qui a écrit ces choses, et nous savons que son témoignage est digne de foi.

25 Il y a aussi plusieurs autres choses que Jésus a faites, lesquelles étant écrites en détail je ne pense pas que le monde entier pût contenir les livres qu'on en écrirait. AMEN!