1 Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma.
2 Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: „Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!"
3 Aga Tema ütles neile: „Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli,
4 kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?
5 Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta?
6 Kuid Ma ütlen teile, et siin on See, Kes on suurem kui pühakoda!
7 Aga kui te teaksite, mis see on: Ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütumaid.
8 Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"
9 Ja kui Ta läks sealt eemale, tuli Ta nende kogudusekotta.
10 Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: „Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?" Nad mõtlesid Ta peale kaevata.
11 Aga Tema ütles neile: „Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja?
12 Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!"
13 Siis Ta ütles sellele inimesele: „Siruta oma käsi!" Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsegu teine.
14 Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu Tema vastu, kuidas Teda hukka saata.
15 Aga kui Jeesus seda sai teada, läks Ta sealt ära. Ja paljud järgisid Teda, ja Ta tegi nad kõik terveks;
16 ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad Temast avalikult ei räägiks,
17 et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu:
18 „Vaata, See on Mu Sulane, Kelle Ma olen valinud, Mu armas, kellest Mu hingel on hea meel! Ma panen Oma Vaimu Tema peale ja Ta kuulutab paganaile kohut.
19 Ta ei riidle ega kisenda, ja Ta häält ei kuulda uulitsail.
20 Rudjutud pilliroogu Ta ei murra katki ja suitsvat tahti Ta ei kustuta ära, kuni Ta on õigluse jalule seadnud;
21 ja paganad panevad oma lootuse Tema nime peale!"
22 Siis toodi Tema juure seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja Ta tegi tema terveks, nõnda et keeletu rääkis ja nägi.
23 Ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: „Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?"
24 Aga kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „Seesinane ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!"
25 Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles Ta neile: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima.
26 Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?
27 Ja kui Mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja? Sellepärast peavad nemad olema teile kohtumõistjaiks.
28 Aga kui Mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala Riik teie juure tulnud.
29 Või kuidas võib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja.
30 Kes ei ole Minuga, see on Minu vastu; ja kes Minuga ei kogu, see pillab laiali.
31 Seepärast Ma ütlen teile: Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.
32 Ja kes iganes räägib sõna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.
33 Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks, või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.
34 Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.
35 Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.
36 Ent Ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.
37 Sest su sõnust arvatakse sind õigeks ja su sõnust mõistetakse sind hukka."
38 Siis vastasid Temale mõningad kirjatundjad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame Sinult näha tunnustähte."
39 Aga Tema kostis ja ütles neile: „See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.
40 Sest otsegu Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.
41 Niinive mehed astuvad kohtus esile ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistavad teda, sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on enam kui Joona!
42 Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtus ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistab Teda, sest Ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!
43
44 Siis ta ütleb: Ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tühja olevat, puhitud ja ehitud.
45 Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi."
46 Kui Ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid Ta Ema ja Ta vennad õues ja tahtsid Temaga rääkida.
47 Siis ütles keegi Temale: „Vaata, Su Ema ja Su vennad seisavad õues ja tahavad Sinuga rääkida!"
48 Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda Temale teatas: „Kes on Mu Ema ja kes on Mu vennad?"
49 Ja Ta sirutas Oma käe jüngrite poole ning ütles: „Vaata, siin on Mu ema ja Mu vennad!
50 Sest kes iganes teeb Mu Isa tahtmist, Kes on taevas, see on Mu vend ja õde ja ema!"
1 En ce temps-là Jésus allait par des blés un jour de Sabbat, et ses Disciples ayant faim se mirent à arracher des épis, et à les manger.
2 Et les Pharisiens voyant cela, lui dirent : voilà, tes Disciples font une chose qu'il n'est pas permis de faire le jour du Sabbat.
3 Mais il leur dit : n'avez-vous point lu ce que fit David quand il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui?
4 Comment il entra dans la maison de Dieu, et mangea les pains de proposition, lesquels il ne lui était pas permis de manger, ni à ceux qui étaient avec lui, mais aux Sacrificateurs seulement?
5 Ou n'avez-vous point lu dans la Loi, qu'aux jours du Sabbat les Sacrificateurs violent le Sabbat dans le Temple, et ils n'en sont point coupables?
6 Or je vous dis, qu'il y a ici [quelqu'un qui est] plus grand que le Temple.
7 Mais si vous saviez ce que signifient ces paroles : je veux miséricorde, et non pas sacrifice, vous n'auriez pas condamné ceux qui ne sont point coupables.
8 Car le Fils de l'homme est Seigneur même du Sabbat.
9 Puis étant parti de là, il vint dans leur Synagogue.
10 Et voici, il y avait là un homme qui avait une main sèche, et pour [avoir sujet de] l'accuser ils l'interrogèrent, en disant : est-il permis de guérir aux jours du Sabbat?
11 Et il leur dit : qui sera celui d'entre vous s'il a une brebis, et qu'elle vienne à tomber dans une fosse le jour du Sabbat, qui ne la prenne, et ne la relève?
12 Or combien vaut mieux un homme qu'une brebis? il est donc permis de faire du bien les jours du Sabbat.
13 Alors il dit à cet homme : étends ta main; il l'étendit, et elle fut rendue saine comme l'autre.
14 Or les Pharisiens étant sortis consultèrent contre lui comment ils feraient pour le perdre.
15 Mais Jésus connaissant cela, partit de là, et de grandes troupes le suivirent, et il les guérit tous.
16 Et il leur défendit avec menaces de le donner à connaître;
17 Afin que fût accompli ce dont il avait été parlé par Esaïe le Prophète, disant :
18 Voici mon serviteur que j'ai élu, mon bien-aimé, qui est l'objet de mon amour, je mettrai mon Esprit en lui, et il annoncera le jugement aux nations.
19 Il ne contestera point, il ne criera point, et personne n'entendra sa voix dans les rues.
20 Il ne brisera point le roseau cassé, et n'éteindra point le lumignon qui fume, jusqu'à ce qu'il ait fait triompher la justice.
21 Et les nations espéreront en son nom.
22 Alors il lui fut présenté un homme tourmenté d'un démon, aveugle, et muet, et il le guérit; de sorte que celui qui avait été aveugle et muet, parlait et voyait.
23 Et toutes les troupes en furent étonnées, et elles disaient : celui-ci n'est-il pas le Fils de David?
24 Mais les Pharisiens ayant entendu cela, disaient : celui-ci ne chasse les démons que par Béelzébul, prince des démons.
25 Mais Jésus connaissant leurs pensées, leur dit : tout Royaume divisé contre soi-même sera réduit en désert; et toute ville, ou maison, divisée contre soi-même ne subsistera point.
26 Or si Satan jette Satan dehors, il est divisé contre soi-même; comment donc son Royaume subsistera-t-il?
27 Et si je chasse les démons par Béelzébul, par qui vos fils les chassent-ils? c'est pourquoi ils seront eux-mêmes vos juges.
28 Mais si je chasse les démons par l'Esprit de Dieu, certes le Royaume de Dieu est venu jusqu'à vous.
29 Ou, comment quelqu'un pourra-t-il entrer dans la maison d'un homme fort, et piller son bien, si premièrement il n'a lié l'homme fort? et alors il pillera sa maison.
30 Celui qui n'est point avec moi, est contre moi; et celui qui n'assemble point avec moi, il disperse.
31 C'est pourquoi je vous dis, que tout péché et tout blasphème sera pardonné aux hommes; mais le blasphème contre l'Esprit ne leur sera point pardonné.
32 Et si quelqu'un a parlé contre le Fils de l'homme, il lui sera pardonné; mais si quelqu'un a parlé contre le Saint-Esprit, il ne lui sera pardonné ni en ce siècle, ni en celui qui est à venir.
33 Ou faites l'arbre bon, et son fruit [sera] bon; ou faites l'arbre mauvais, et son fruit [sera] mauvais : car l'arbre est connu par le fruit.
34 Race de vipères, comment pourriez-vous parler bien, étant méchants? car de l'abondance du cœur la bouche parle.
35 L'homme de bien tire de bonnes choses, du bon trésor de son cœur; et l'homme méchant tire de mauvaises choses du mauvais trésor [de son cœur].
36 Or je vous dis, que les hommes rendront compte au jour du jugement, de toute parole oiseuse qu'ils auront dite.
37 Car tu seras justifié par tes paroles, et tu seras condamné par tes paroles.
38 Alors quelques-uns des Scribes et des Pharisiens lui dirent : Maître, nous voudrions bien te voir faire quelque miracle.
39 Mais il leur répondit, et dit : la nation méchante et adultère recherche un miracle, mais il ne lui sera point donné d'autre miracle que celui de Jonas le Prophète.
40 Car comme Jonas fut dans le ventre de la baleine trois jours et trois nuits, ainsi le Fils de l'homme sera dans le sein de la terre trois jours et trois nuits.
41 Les Ninivites se lèveront au [jour du] jugement contre cette nation, et la condamneront, parce qu'ils se sont repentis à la prédication de Jonas; et voici, il y a ici plus que Jonas.
42 La Reine du Midi se lèvera au [jour du] jugement contre cette nation, et la condamnera, parce qu'elle vint du bout de la terre pour entendre la sagesse de Salomon; et voici, il y a ici plus que Salomon.
43 Or quand l'esprit immonde est sorti d'un homme, il va par des lieux secs, cherchant du repos, mais il n'en trouve point.
44 Et alors il dit : je retournerai dans ma maison, d'où je suis sorti; et quand il y est venu, il la trouve vide, balayée et parée.
45 Puis il s'en va, et prend avec soi sept autres esprits plus méchants que lui, qui y étant entrés, habitent là; et ainsi la fin de cet homme est pire que le commencement; il en arrivera de même à cette nation perverse.
46 Et comme il parlait encore aux troupes, voici, sa mère et ses frères étaient dehors cherchant de lui parler.
47 Et quelqu'un lui dit : voilà, ta mère et tes frères sont là dehors, qui cherchent de te parler.
48 Mais il répondit à celui qui lui avait dit cela : qui est ma mère, et qui sont mes frères?
49 Et étendant sa main sur ses Disciples, il dit : voici ma mère et mes frères.
50 Car quiconque fera la volonté de mon Père qui est aux cieux, celui-là est mon frère, et ma sœur, et ma mère.