1 Siimon Peetrus, Jeesuse Kristuse sulane ja apostel, neile, kes on saanud niisama kalli usu kui meiegi meie Jumala ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse õiguses.

2 Armu ja rahu lisatagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tunnetuses!

3 Nõnda nagu Tema jumalik vägi meile on annetanud kõik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, Tema tunnetuse kaudu, Kes meid on kutsunud Oma au ja vooruslikkusega,

4 millega on meile kingitud kallid ja suurimad tõotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomust, kui te olete põgenenud ära hukkumisest, mis on maailmas himude tõttu;

5 siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust,

6 tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust,

7 jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu.

8 Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises.

9 Aga kellel see kõik puudub, on pime, lühinägelik, ja on unustanud puhastuse endistest pattudest.

10 Sellepärast, vennad, püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi.

11 Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse Kuningriiki.

12 Sellepärast ma tahan alati teile seda meelde tuletada, ehk te küll seda teate ja olete kindlasti rajatud tõele, mis teil on käes.

13 Ma pean õigeks, niikaua kui ma selles ihulikus telgis olen, teid meeldetuletuse kaudu virgutada,

14 sest et ma tean, et ma varsti maha panen oma telgi, nagu ka meie Issand Jeesus Kristus mulle on avaldanud.

15 Ent ma tahan ka hoolt kanda, et teil pärast minu lahkumist alati oleks võimalik seda meelde tuletada.

16 Sest me ei ole Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist teile teatavaks tehes mitte järginud kavalasti sepitsetud tühje jutte, vaid me oleme ise oma silmaga näinud Tema suurt aulisust.

17 Sest Tema sai Jumalalt Isalt au ja austust kõige kõrgemalt ault, kui Temale kostis niisugune hääl: „See on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!"

18 Ja selle hääle me kuulsime taevast tulevat, olles ühes Temaga pühal mäel.

19 Ja meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele panete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning koidutäht tõuseb teie südameis.

20 Ja see olgu teile kõigepealt teada, et ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks.

21 Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.

1 Simão Pedro, servo e apóstolo de Jesus Cristo, àqueles que, pela justiça do nosso Deus e do Salvador Jesus Cristo, alcançaram por partilha uma fé tão preciosa como a nossa,

2 graça e paz vos sejam dadas em abundância por um profundo conhecimento de Deus e de Jesus, nosso Senhor!

3 O poder divino deu-nos tudo o que contribui para a vida e a piedade, fazendo-nos conhecer aquele que nos chamou por sua glória e sua virtude.

4 Por elas, temos entrado na posse das maiores e mais preciosas promessas, a fim de tornar-vos por este meio participantes da natureza divina, subtraindo-vos à corrupção que a concupiscência gerou no mundo.

5 Por estes motivos, esforçai-vos quanto possível por unir à vossa fé a virtude, à virtude a ciência,

6 à ciência a temperança, à temperança a paciência, à paciência a piedade,

7 à piedade o amor fraterno, e ao amor fraterno a caridade.

8 Se estas virtudes se acharem em vós abundantemente, elas não vos deixarão inativos nem infrutuosos no conhecimento de nosso Senhor Jesus Cristo.

9 Porque quem não tiver estas coisas é míope, cego: esqueceu-se da purificação dos seus antigos pecados.

10 Portanto, irmãos, cuidai cada vez mais em assegurar a vossa vocação e eleição. Procedendo deste modo, não tropeçareis jamais.

11 Assim vos será aberta largamente a entrada no Reino eterno de nosso Senhor e Salvador Jesus Cristo.

12 Eis por que não cessarei de vos trazer à memória essas coisas, embora estejais instruídos e confirmados na presente verdade.

13 Tenho por meu dever, enquanto estiver neste tabernáculo, de manter-vos vigilantes com minhas admoestações.

14 Porque sei que em breve terei que deixá-lo, assim como nosso Senhor Jesus Cristo me fez conhecer.

15 Mas cuidarei para que, ainda depois do meu falecimento, possais conservar sempre a lembrança dessas coisas.

16 Na realidade, não é baseando-nos em hábeis fábulas imaginadas que nós vos temos feito conhecer o poder e a vinda de nosso Senhor Jesus Cristo, mas por termos visto a sua majestade com nossos próprios olhos.

17 Porque ele recebeu de Deus Pai honra e glória, quando do seio da glória magnífica lhe foi dirigida esta voz: Este é o meu Filho muito amado, em quem tenho posto todo o meu afeto.

18 Esta mesma voz que vinha do céu nós a ouvimos, quando estávamos com ele no monte santo.

19 Assim demos ainda maior crédito à palavra dos profetas, à qual fazeis bem em atender, como a uma lâmpada que brilha em um lugar tenebroso até que desponte o dia e a estrela da manhã se levante em vossos corações.

20 Antes de tudo, sabei que nenhuma profecia da Escritura é de interpretação pessoal.

21 Porque jamais uma profecia foi proferida por efeito de uma vontade humana. Homens inspirados pelo Espírito Santo falaram da parte de Deus.