1 Paulus, Jumala sulane, Jeesuse Kristuse Apostel Jumala valitute usu ja tõetunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,

2 Apostel igavese elu lootuses, mille Jumal, Kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu -

3 omal ajal aga tegi Tema Oma sõna avalikuks jutlustamises, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Õnnistegija käsul -

4 Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Kristuselt Jeesuselt, meie Õnnistegijalt!

5 Selle tarvis ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma sind käskisin,

6 kui kuskil leidub laitmatu isik, ühe naise mees, kellel on usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust.

7 Sest Koguduse ülevaataja peab olema kui Jumala majapidaja, laitmatu, mitte isemeelne, mitte äkiline, mitte joodik, mitte riiakas, mitte liigkasupüüdja,

8 vaid külalislahke, headuse armastaja, mõistlik, õige, püha, kasin;

9 ta pidagu kinni ustavast sõnast vastavalt õpetusele, et ta oleks võimeline niihästi manitsema terves õpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited.

10 Sest on olemas palju kangekaelseid, tühja jutu mehi ja eksitajaid, kõige enam ümberlõigatute seas,

11 kelle suu tuleb sulgeda, kes pööravad ära terved pered, õpetades sündmatuid asju häbematu kasu pärast.

12 Üks neist, nende oma prohvet, on öelnud: „Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!"

13 See tunnistus on tõsi. Sellepärast noomi neid valjusti, et nad saaksid terveks usus

14 ega paneks tähele juutide tühje jutte ja tõest eemalepöördunud inimeste käske!

15 Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on niihästi nende meel kui südametunnistus.

16 Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud.

1 Paulo, servo de Deus, apóstolo de Jesus Cristo para levar aos eleitos de Deus a fé e o profundo conhecimento da verdade que conduz à piedade,

2 na esperança da vida eterna prometida em tempos longínquos por Deus veraz e fiel,

3 que na ocasião escolhida manifestou a sua palavra mediante a pregação que me foi confiada por ordem de Deus, nosso Salvador,

4 a Tito, meu verdadeiro filho em nossa fé comum: graça e paz da parte de Deus Pai e de Jesus Cristo, nosso Salvador!

5 Eu te deixei em Creta para acabares de organizar tudo e estabeleceres anciãos em cada cidade, de acordo com as normas que te tracei.

6 {Devem ser escolhidos entre} quem seja irrepreensível, casado uma só vez, tenha filhos fiéis e não acusados de má conduta ou insubordinação.

7 Porquanto é mister que o bispo seja irrepreensível, como administrador que é posto por Deus. Não arrogante, nem colérico, nem intemperante, nem violento, nem cobiçoso.

8 Ao contrário, seja hospitaleiro, amigo do bem, prudente, justo, piedoso, continente,

9 firmemente apegado à doutrina da fé tal como foi ensinada, para poder exortar segundo a sã doutrina e rebater os que a contradizem.

10 Com efeito, há muitos insubmissos, charlatães e sedutores, principalmente entre os da circuncisão.

11 É necessário tapar-lhes a boca, porque transtornam famílias inteiras, ensinando o que não convém, e isso por vil espírito de lucro.

12 Um dentre eles, o profeta deles disse: Os cretenses são sempre mentirosos, feras selvagens, glutões preguiçosos.

13 Esta asserção reflete a verdade. Portanto, repreende-os severamente, para que se mantenham sãos na fé,

14 e não dêem ouvidos a fábulas judaicas nem a preceitos de homens avessos à verdade.

15 Para os puros todas as coisas são puras. Para os corruptos e descrentes nada é puro: até a sua mente e consciência são corrompidas.

16 Proclamam que conhecem a Deus, mas na prática o renegam, detestáveis que são, rebeldes e incapazes de qualquer boa obra.