Laki uhreinensa ei saa aikaan täydellistä puhdistusta 1-4, mutta Kristus on täyttänyt Jumalan tahdon ja pyhittänyt meidät uhraamalla itsensä 5-10. Uhrillaan hän on poistanut synnit ja perustanut uuden liiton 11-18; sentähden meidän tulee pelottomasti käydä näin avattua tietä Jumalan tykö ja kehoittaa toisiamme rakkauteen 19-25. Niillä, jotka tahallaan syntiä tekevät, on hirmuinen tuomio odotettavana 26-31; kristittyjen tulee olla kestäväisiä uskossa, pelastaakseen sielunsa 32-39.
1 Kol. 2:17; Hebr. 7:19; Hebr. 8:5; Hebr. 9:9Sillä koska laissa on vain tulevan hyvän varjo, ei itse asiain olemusta, ei se koskaan voi samoilla jokavuotisilla uhreilla, joita he alinomaa kantavat esiin, tehdä niiden tuojia täydellisiksi. 2 Sillä eikö muutoin olisi lakattu niitä uhraamasta, koska näillä, jotka jumalanpalvelustaan toimittavat, kerran puhdistettuina, ei enää olisi ollut mitään tuntoa synneistä? 3 3. Moos. 16:21Mutta niissä on jokavuotinen muistutus synneistä. 4 3. Moos. 16:14Sillä mahdotonta on, että härkäin ja kauristen veri voi ottaa pois syntejä.
5 Ps. 40:7-8; Ps. 50:9; Ps. 51:18; Jes. 1:11; Jer. 6:20; Aam. 5:21Sentähden hän maailmaan tullessaan sanoo:
"Uhria ja antia sinä et tahtonut,
mutta ruumiin sinä minulle valmistit;
6 polttouhreihin ja syntiuhreihin
sinä et mielistynyt.
7 Silloin minä sanoin:
'Katso, minä tulen
— kirjakääröön on minusta kirjoitettu —
tekemään sinun tahtosi, Jumala'."
8 Kun hän ensin sanoo: "Uhreja ja anteja ja polttouhreja ja syntiuhreja sinä et tahtonut etkä niihin mielistynyt", vaikka niitä lain mukaan uhrataankin, 9 sanoo hän sitten: "Katso, minä tulen tekemään sinun tahtosi". Hän poistaa ensimmäisen, pystyttääkseen toisen. 10 Hebr. 9:12,28Ja tämän tahdon perusteella me olemme pyhitetyt Jeesuksen Kristuksen ruumiin uhrilla kerta kaikkiaan.
11 2. Moos. 29:38Ja kaikki papit seisovat päivä päivältä palvelustaan toimittamassa ja usein uhraamassa, aina samoja uhreja, jotka eivät ikinä voi syntejä poistaa; 12 Hebr. 1:3; Hebr. 8:1mutta tämä on, uhrattuaan yhden ainoan uhrin syntien edestä, ainiaaksi istuutunut Jumalan oikealle puolelle, 13 Hebr. 1:13ja odottaa nyt vain, kunnes hänen vihollisensa pannaan hänen jalkojensa astinlaudaksi. 14 Hebr. 9:26Sillä hän on yhdellä ainoalla uhrilla ainiaaksi tehnyt täydellisiksi ne, jotka pyhitetään. 15 Todistaahan sen meille myös Pyhä Henki; sillä sanottuaan: 16 Jer. 31:33-34; Room. 11:27; Hebr. 8:10"Tämä on se liitto, jonka minä näiden päivien jälkeen teen heidän kanssaan", sanoo Herra: "Minä panen lakini heidän sydämiinsä ja kirjoitan ne heidän mieleensä"; 17 ja: "heidän syntejänsä ja laittomuuksiansa en minä enää muista". 18 Mutta missä nämä ovat anteeksi annetut, siinä ei uhria synnin edestä enää tarvita.
19 Matt. 27:51; Joh. 10:9; Room. 5:2; Ef. 2:13,18; Ef. 3:12; Hebr. 9:7-8Koska meillä siis, veljet, on luja luottamus siihen, että meillä Jeesuksen veren kautta on pääsy kaikkeinpyhimpään, 20 jonka pääsyn hän on vihkinyt meille uudeksi ja eläväksi tieksi, joka käy esiripun, se on hänen lihansa, kautta, 21 Hebr. 4:14ja koska meillä on "suuri pappi, Jumalan huoneen haltija", 22 Hes. 36:25; Ef. 5:26; Jaak. 1:6niin käykäämme esiin totisella sydämellä, täydessä uskon varmuudessa, sydän vihmottuna puhtaaksi pahasta omastatunnosta ja ruumis puhtaalla vedellä pestynä; 23 1. Kor. 1:9; 1. Tess. 5:24pysykäämme järkähtämättä toivon tunnustuksessa, sillä hän, joka antoi lupauksen, on uskollinen; 24 ja valvokaamme toinen toistamme rohkaisuksi toisillemme rakkauteen ja hyviin tekoihin; 25 Room. 13:11; 1. Kor. 10:11; Kol. 3:16älkäämme jättäkö omaa seurakunnankokoustamme, niinkuin muutamien on tapana, vaan kehoittakaamme toisiamme, sitä enemmän, kuta enemmän näette tuon päivän lähestyvän.
26 4. Moos. 15:30; Hebr. 6:4-5; 2. Piet. 2:20; 1. Joh. 5:16Sillä jos me tahallamme teemme syntiä, päästyämme totuuden tuntoon, niin ei ole enää uhria meidän syntiemme edestä, 27 Jes. 26:11; Sef. 1:18; Sef. 3:8vaan hirmuinen tuomion odotus ja tulen kiivaus, joka on kuluttava vastustajat. 28 4. Moos. 35:30; 5. Moos. 17:6; 5. Moos. 19:15Joka hylkää Mooseksen lain, sen pitää armotta kahden tai kolmen todistajan todistuksen nojalla kuoleman: 29 1. Kor. 11:25; Hebr. 2:3; Hebr. 12:25kuinka paljoa ankaramman rangaistuksen luulettekaan sen ansaitsevan, joka tallaa jalkoihinsa Jumalan Pojan ja pitää epäpyhänä liiton veren, jossa hänet on pyhitetty, ja pilkkaa armon Henkeä! 30 5. Moos. 32:35-36; Room. 12:19Sillä me tunnemme hänet, joka on sanonut: "Minun on kosto, minä olen maksava"; ja vielä: "Herra on tuomitseva kansansa". 31 Hirmuista on langeta elävän Jumalan käsiin.
32 Fil. 1:29-30Mutta muistakaa entisiä päiviä, jolloin te, valistetuiksi tultuanne, kestitte monet kärsimysten kilvoitukset, 33 1. Kor. 4:9kun te toisaalta olitte häväistysten ja ahdistusten alaisina, kaikkien katseltavina, toisaalta taas tulitte niiden osaveljiksi, joiden kävi samalla tavalla. 34 Matt. 5:12; Matt. 6:19-20; Matt. 19:21; Ap. t. 5:41; Jaak. 1:2Sillä vankien kanssa te olette kärsineet ja ilolla pitäneet hyvänänne omaisuutenne ryöstön, tietäen, että teillä on parempi tavara, joka pysyy. 35 Matt. 10:32Älkää siis heittäkö pois uskallustanne, jonka palkka on suuri. 36 Luuk. 21:19; Hebr. 6:12; Jaak. 5:8Sillä te tarvitsette kestäväisyyttä, tehdäksenne Jumalan tahdon ja saadaksenne sen, mikä luvattu on. 37 Hab. 2:3-4Sillä "vähän, aivan vähän aikaa vielä, niin tulee hän, joka tuleva on, eikä viivyttele; 38 Room. 1:17; Gal. 3:11mutta minun vanhurskaani on elävä uskosta, ja jos hän vetäytyy pois, ei minun sieluni mielisty häneen". 39 Mutta me emme ole niitä, jotka vetäytyvät pois omaksi kadotuksekseen, vaan niitä, jotka uskovat sielunsa pelastukseksi.
Kristuse ohver, üks kord ja lõplikult
1 Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte tegelikkuse tõeline kuju. Seadus ei suuda iial teha jäävalt täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette aasta-aastalt nendesamade ohvritega. 2 Vastasel korral, kas nad ei oleks siis ohverdamast lakanud? Sest jumalateenijad oleksid lõplikult puhtaks saanud ja neil ei oleks enam olnud patust südametunnistust. 3 Ent ohvrid on vaid iga-aastaseks meeldetuletuseks patust. 4 Härgade ja kitsede verel on võimatu patte ära võtta.
5 Seepärast ütles Kristus maailma tulles:
„Ohvrit ega andi sa ei tahtnud,
aga valmistasid mulle ihu:
6 põletus- ja patuohvritest
ei olnud sul hea meel.
7 Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen –
rullraamatus on minust kirjutatud –
tegema sinu tahtmist, Jumal!" "
8 Esimeses pooles ütleb ta: „Ohvreid, ande, põletus- ja patuohvreid sa ei tahtnud ega olnud sul hea meel neist" – mida ju ohverdatakse Seaduse järgi. 9 Siis aga ütleb ta: „Ma olen tulnud tegema sinu tahtmist." Ta tühistab esimese, et kehtestada teine. 10 Selles tahtmises on meid pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga üks kord ja lõplikult.
11 Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja toob korduvalt samu ohvreid, mis ei suuda iial ära võtta patte. 12 Kristus aga ohverdas üheainsa, alati kehtiva ohvri pattude eest, ja on jäädavalt istunud Jumala paremale käele 13 ja ootab sellest ajast alates, kuni ta vaenlased paisatakse põrmu ta jalge alla. 14 Sest üheainsa ohvriga on ta jäädavalt teinud täiuslikuks need, keda pühitsetakse.
15 Seda tunnistab meile ka Püha Vaim; sest kui ta oli öelnud:
16 „See on leping, mille ma sõlmin teiega
pärast neid päevi, ütleb Issand.
Ma panen oma seadused neile südamesse
ja kirjutan need nende teadvusse."
17 Siis ta lisab:
„Ja ma ei mäleta enam
nende patte ega ülekohtutegusid."
18 Aga kui need on kord andeks antud, seal ei ole enam vaja mingit ohvrit pattude eest.
Üleskutse püsivuseks
19 Vennad ja õed, Jeesuse vere läbi on meil julgus vabalt sisse minna kõige pühamasse paika. 20 Selle tee on ta meile avanud uuena ja elavana eesriide, see tähendab oma maise ihu kaudu. 21 Ja et meil on nõnda suur preester Jumala koja üle, 22 siis astugem Jumala ette siira südamega, täielikus usus, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega! 23 Hoidkem kõikumatult kinni lootusest, mida me tunnistame, sest ustav on see, kes seda on tõotanud. 24 Ja mõelgem, kuidas üksteist ergutada armastusele ja headele tegudele! 25 Ärgem jäägem eemale oma koguduse kokkusaamistelt, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist, ja seda enam, et näete kohtupäeva lähenevat.
26 Sest kui me teeme tahtlikult pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude lepituseks, 27 vaid ainult mingi kohutav kohtu ootamine ja vihatuli, mis neelab Jumalale vastupanijad. 28 Igaüks, kes hülgab Moosese Seaduse, peab ilma halastuseta surema kahe või kolme tunnistaja ütluse peale. 29 Kui palju rängema karistuse väärib siis teie meelest see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole kalliks pidanud lepingu verd, millega teda on pühitsetud, ning on teotanud armu Vaimu? 30 Me ju tunneme teda, kes ütleb: „Mulle kuulub kättemaks, minu käest tuleb karistus." Ja veel: „Issand mõistab kohut oma rahva üle."
31 Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
32 Tuletage meelde endisi päevi, mil te äsja valgustatuna pidite taluma rasket ja kannatusrohket võitlust! 33 Mõnikord olite ise avaliku pilke ja ahistamise all, mõnikord näitasite oma ühtekuuluvust nendega, keda nõnda koheldi. 34 Te olete kannatanud koos vangidega ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja püsivam varandus. 35 Seepärast ärge kaotage oma julgust, sest see saab suure palga!
36 Teil läheb vaja kannatlikkust, et teha Jumala tahtmist ja saada kätte tema tõotused. 37 Sest
„Veel õige pisut aega,
siis tuleb see, kes on tulemas,
ega viivita enam."
38 Aga
„Minu õige jääb usust elama,
ja kui ta taganeb,
ei tunne ma temast head meelt."
39 Meie aga ei ole need, kes taganevad ja hukkuvad, vaid meie usume ja jääme elama.