Apostoli kehoittaa uskossa vahvoja ja heikkoja kohtelemaan toisiansa rakkaudella; joka uskoo saavansa syödä kaikkea, älköön halveksiko sitä, joka ei kaikkea syö, ja heikko älköön vahvempaa tuomitko 1-4; samoin se, joka tekee erotuksen päiväin välillä, älköön tuomitko sitä, joka ei tee tämmöistä erotusta 5-12. Ei kukaan saa tuomita veljeään eikä myöskään olla hänelle loukkaukseksi 13-23.
1 Ap. t. 20:35; Room. 15:1; 1. Kor. 9:22Heikkouskoista hoivatkaa, rupeamatta väittelemään mielipiteistä. 2 1. Moos. 1:29; 1. Moos. 9:3Toinen uskoo saavansa syödä kaikkea, mutta toinen, joka on heikko, syö vihanneksia. 3 Kol. 2:16Joka syö, älköön halveksiko sitä, joka ei syö; ja joka ei syö, älköön tuomitko sitä, joka syö, sillä Jumala on ottanut hänet hoivaansa. 4 Matt. 7:1; Jaak. 4:12Mikä sinä olet tuomitsemaan toisen palvelijaa? Oman isäntänsä edessä hän seisoo tai kaatuu; mutta hän on pysyvä pystyssä, sillä Herra on voimallinen hänet pystyssä pitämään.
5 Gal. 4:10Toinen pitää yhden päivän toista parempana, toinen pitää kaikki päivät yhtä hyvinä; kukin olkoon omassa mielessään täysin varma. 6 5. Moos. 8:10; 1. Kor. 10:30-31; 1. Tim. 4:3-4Joka valikoi päiviä, se valikoi Herran tähden; ja joka syö, se syö Herran tähden, sillä hän kiittää Jumalaa; ja joka ei syö, se on Herran tähden syömättä ja kiittää Jumalaa. 7 2. Kor. 5:15; 1. Piet. 4:2Sillä ei kukaan meistä elä itsellensä, eikä kukaan kuole itsellensä. 8 Gal. 2:20; 1. Tess. 5:10Jos me elämme, niin elämme Herralle, ja jos kuolemme, niin kuolemme Herralle. Sentähden, elimmepä tai kuolimme, niin me olemme Herran omat. 9 Ap. t. 10:36,42; 2. Kor. 5:15Sillä sitä varten Kristus kuoli ja heräsi eloon, että hän olisi sekä kuolleitten että elävien Herra. 10 Matt. 25:31-32; Luuk. 6:37; Ap. t. 17:31; 2. Kor. 5:10Mutta sinä, minkätähden sinä tuomitset veljeäsi? Taikka sinä toinen, minkätähden sinä halveksit veljeäsi? Sillä kaikki meidät asetetaan Jumalan tuomioistuimen eteen. 11 Jes. 45:23; Fil. 2:10-11Sillä kirjoitettu on:
"Niin totta kuin minä elän, sanoo Herra,
minun edessäni pitää
jokaisen polven notkistuman
ja jokaisen kielen ylistämän Jumalaa".
12 Matt. 12:36; Room. 2:6; 1. Piet. 4:5Niin on siis meidän jokaisen tehtävä Jumalalle tili itsestämme.
13 Matt. 18:7-9; 1. Kor. 8:9; 1. Kor. 10:32; 2. Kor. 6:3Älkäämme siis enää toisiamme tuomitko, vaan päättäkää pikemmin olla panematta veljenne eteen loukkauskiveä tai langetusta. 14 Matt. 15:11; Ap. t. 10:15; 1. Kor. 8:7; 1. Kor. 10:25-26; 1. Tim. 4:4-5; Tit. 1:15Minä tiedän ja olen varma Herrassa Jeesuksessa, ettei mikään ole epäpyhää itsessään; vaan ainoastaan sille, joka pitää jotakin epäpyhänä, sille se on epäpyhää. 15 1. Kor. 8:11Mutta jos veljesi tulee murheelliseksi ruokasi tähden, niin sinä et enää vaella rakkauden mukaan. Älä saata ruuallasi turmioon sitä, jonka edestä Kristus on kuollut. 16 Tit. 2:5Älkää siis antako sen hyvän, mikä teillä on, joutua herjattavaksi; 17 Luuk. 17:20; Room. 5:1; 1. Kor. 8:8; Gal. 5:22sillä ei Jumalan valtakunta ole syömistä ja juomista, vaan vanhurskautta ja rauhaa ja iloa Pyhässä Hengessä. 18 Joka tässä kohden palvelee Kristusta, se on Jumalalle otollinen ja ihmisille kelvollinen. 19 Room. 15:2; Hebr. 12:14Niin tavoitelkaamme siis sitä, mikä edistää rauhaa ja keskinäistä rakentumistamme. 20 Älä ruuan tähden turmele Jumalan työtä. Kaikki tosin on puhdasta, mutta sille ihmiselle, joka syö tuntoansa loukaten, se on pahaa. 21 1. Kor. 8:13Hyvä on olla lihaa syömättä ja viiniä juomatta ja karttaa sitä, mistä veljesi loukkaantuu tai joutuu lankeemukseen tai heikoksi tulee. 22 1. Joh. 3:21Pidä sinä itselläsi Jumalan edessä se usko, mikä sinulla on. Onnellinen on se, joka ei tuomitse itseään siitä, minkä hän oikeaksi havaitsee; 23 Mark. 16:16mutta joka epäröi ja kuitenkin syö, on tuomittu, koska se ei tapahdu uskosta; sillä kaikki, mikä ei ole uskosta, on syntiä.
Nõrgad ja tugevad
1 Võtke lahkesti vastu usus nõdrad ja ärge vaielge erimeelsuste üle. 2 Üks usub, et süüa võib kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu. 3 Kes sööb, ärgu põlastagu seda, kes ei söö. Ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud. 4 Kes oled sina, et mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.
5 Mõni peab üht päeva teisest paremaks, teine aga kõiki päevi ühesuguseks. Olgu igaüks oma otsuses kindel! 6 Kes tähistab mingit päeva, tähistab seda Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat; samuti see, kes jätab söömata, teeb seda Issandale ja tänab Jumalat. 7 Sest ükski meist ei ela iseenesele ja ükski ei sure iseendale. 8 Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Seepärast, ükskõik, kas me elame või sureme, oleme ikka Issanda omad! 9 Just selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
10 Aga miks sina mõistad kohut oma venna või õe üle? Või miks sina neid põlastad? Eks tuleb meil kõigil kord seista Jumala kohtujärje ees, 11 nagu on kirjutatud:
„ „Nii tõesti kui mina elan," ütleb Issand,
„minu ees peab nõtkuma iga põlv,
ja iga suu peab kiitma Jumalat." "
12 Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.
Vastastikusest hoolimisest
13 Ärgem siis mõistkem enam kohut üksteise üle! Pigem otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks. 14 Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks. 15 Sest kui su vend või õde tunneb piina sellepärast, mis sa sööd, siis ei käitu sa enam kooskõlas armastusega. Ära hävita oma toiduga kedagi, kelle eest Kristus on surnud! 16 Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.
17 Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus. 18 Igaüks, kes selliselt teenib Kristust, on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19 Nõnda siis taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks! 20 Ära lammuta toidu pärast Jumala tööd! Kõik toit on küll puhas, aga on vale süüa seda, mis teise komistama paneb! 21 Parem on mitte süüa liha ega juua veini ega teha midagi sellist, mille tõttu su vend või õde kiusatusse satub. 22 Mida iganes sa nende asjade kohta usud, hoia see enese ja Jumala vahel! Õnnistatud on see, kes ei süüdista end asjade pärast, mis ta heaks kiidab. 23 Aga kes kahtleb ja siiski sööb, on süüdi, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.