L’unità nella fede
1 Io dunque, il prigioniero del Signore, vi esorto a comportarvi in modo degno della vocazione che vi è stata rivolta, 2 con ogni umiltà e mansuetudine, con pazienza, sopportandovi gli uni gli altri con amore, 3 impegnandovi per conservare l’unità dello Spirito con il vincolo della pace. 4 Vi è un corpo unico e un unico Spirito, come pure siete stati chiamati a un’unica speranza, quella della vostra vocazione. 5 Vi è un solo Signore, una sola fede, un solo battesimo, 6 un Dio unico e Padre di tutti, che è sopra tutti, fra tutti e in tutti.
7 Ma a ciascuno di noi la grazia è stata data secondo la misura del dono di Cristo. 8 È per questo che è detto:
"Salito in alto, egli ha portato con sé un gran numero di prigionieri e ha fatto dei doni agli uomini".
9 Ora, questo "è salito" che cosa vuol dire se non che egli era anche disceso nelle parti più basse della terra? 10 Colui che è disceso è lo stesso che è salito al di sopra di tutti i cieli, affinché riempisse ogni cosa. 11 Ed è lui che ha dato alcuni come apostoli, altri come profeti, altri come evangelisti, altri come pastori e dottori 12 per il perfezionamento dei santi, per l’opera del ministerio, per l’edificazione del corpo di Cristo, 13 finché tutti arriviamo all’unità della fede e della piena conoscenza del Figlio di Dio, allo stato di uomini compiuti, all’altezza della statura perfetta di Cristo, 14 affinché non siamo più dei bambini, sballottati e portati qua e là da ogni vento di dottrina, per la frode degli uomini, per l’astuzia loro nelle arti seduttrici dell’errore, 15 ma che, seguendo la verità nell’amore, cresciamo in ogni cosa verso colui che è il capo, cioè Cristo. 16 Da lui tutto il corpo ben collegato e ben connesso mediante l’aiuto fornito da tutte le giunture, trae il proprio sviluppo nella misura del vigore di ogni singola parte, per edificare sé stesso nell’amore.
Rivestire l’uomo nuovo in Cristo
17 Questo dunque io dico e attesto nel Signore: non comportatevi più come si comportano i pagani nella vanità dei loro pensieri, 18 con l’intelligenza ottenebrata, estranei alla vita di Dio, a motivo dell’ignoranza che è in loro, a motivo dell’indurimento del loro cuore. 19 Essi, avendo perduto ogni sentimento, si sono abbandonati alla dissolutezza fino a commettere ogni sorta d’impurità con insaziabile avidità. 20 Ma, quanto a voi, non è così che avete imparato a conoscere Cristo. 21 Se pure l’avete udito e in lui siete stati istruiti secondo la verità che è in Gesù, 22 avete imparato, per quanto concerne la vostra condotta di prima, a spogliarvi del vecchio uomo che si corrompe seguendo le passioni ingannatrici, 23 a essere invece rinnovati nello spirito della vostra mente 24 e a rivestire l’uomo nuovo che è creato a immagine di Dio nella giustizia e nella santità che procedono dalla verità.
25 Perciò, bandita la menzogna, ognuno dica la verità al suo prossimo perché siamo membra gli uni degli altri. 26 Adiratevi e non peccate; il sole non tramonti sopra la vostra ira 27 e non fate posto al diavolo. 28 Chi rubava non rubi più, ma si affatichi piuttosto a lavorare onestamente con le proprie mani, affinché abbia qualcosa da dare a chi ne ha bisogno. 29 Nessuna cattiva parola esca dalla vostra bocca, ma, se ne avete qualcuna buona che edifichi, secondo il bisogno, ditela, affinché conferisca grazia a chi l’ascolta. 30 Non rattristate lo Spirito Santo di Dio con il quale siete stati suggellati per il giorno della redenzione.
31 Sia tolta via da voi ogni amarezza, ogni cruccio, ira, clamore e parola offensiva con ogni sorta di malignità. 32 Siate invece gli uni verso gli altri benevoli e misericordiosi, perdonandovi a vicenda come anche Dio vi ha perdonati in Cristo.
Üksmeel Kristuse ihus
1 Mina, kes ma olen vang Issanda pärast, julgustan teid nüüd elama selle kutsumise vääriliselt, mis teile on antud. 2 Olge kõiges alandlikud ja leebed, kannatlikud ja leplikud üksteisega armastuses. 3 Püüdke teha kõik, et rahusideme kaudu hoida Vaimu ühtsust. 4 Sest on üks ihu ja üks Vaim, nagu te ka olete kutsutud osa saama ühest lootusest; 5 üks Issand, üks usk, üks ristimine, 6 üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle, kõikide läbi ja kõikide sees.
7 Kuid meile kõigile on antud armu nii, nagu Kristus seda jagas. 8 Seepärast öeldakse Pühakirjas:
„Tema läks üles kõrgele,
viis vangid vangi,
jagas inimestele ande!"
9 Aga kui ta on läinud üles, siis see tähendab, et ta on käinud ka maa sügavustes. 10 See, kes on tulnud alla, on sama, kes on läinud üles üle kõigi taevaste, et täita enesega kõik. 11 Tema on pannud mõned apostleiks, mõned prohveteiks, mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, 12 et Jumala rahvast valmistada teenimistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, 13 kuni me kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse ning saavutame küpsuse, omandades täie mõõdu Kristuse täiusest.
14 Siis ei ole me enam vastsündinud, keda lained edasi-tagasi uhuvad, siia-sinna heidetud iga õpetuse tuules, inimeste eksitavate plaanide kavaluses ja osavuses. 15 Vaid me räägime siis tõtt armastuses ja kasvame kõiges kokku temaga, kes on pea – Kristus. 16 Temas on kogu ihu kokku liidetud ja hoitakse koos iga liigese ja toetava kõõlusega, vastavalt iga liikme tööle. Niiviisi kasvab kogudus, kuni ta on end ülesehitanud armastuses.
Vana ja uus elu
17 Aga seda ma ütlen ja kinnitan Issanda nimel: te ei tohi enam elada nii, nagu uskmatud elavad oma meelte tühisuses. 18 Nende arusaamine on tuhmunud, nad on võõrdunud elust Jumalaga oma teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. 19 Olles kaotanud igasuguse tundlikkuse, on nad andunud kõlvatusele, tehes ahnelt kõike roppust.
20 Kuid mitte nii ei õppinud te Kristust tundma. 21 Kindlasti te kuulsite temast ja teid õpetati vastavalt sellele tõele, mis on Jeesuses. 22 Teil tuleb maha jätta endine eluviis ja vana loomus, mida rikuvad selle petlikud himud, 23 ning saada uueks oma mõtteviisilt 24 ja riietuda uue inimesega, kes on loodud Jumala sarnaseks tõe õiguses ja pühaduses.
25 Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt üksteisele, sest me oleme sama ihu liikmed.
26 Kui te vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärge laske päikesel loojuda, kui olete veel vihased! 27 Ärge andke kuradile võimalust!
28 Kes on varastanud, ärgu enam varastagu, vaid tehku tööd, tehes midagi kasulikku oma kätega, et tal oleks jagada neile, kellel on puudus.
29 Ükski vääritu sõna ärgu pääsegu üle teie huulte, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuulajad saaksid sellest kasu. 30 Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani. 31 Kõik kibedus, raev ja viha, kisa ja sõim kadugu teie juurest koos kogu kurjusega. 32 Olge üksteise vastu lahked ja kaastundlikud ning andestage üksteisele, nagu Jumalgi on teile andeks andnud Kristuses.