1 Or avvenne che, in quel tempo, Giuda discese di presso ai suoi fratelli, e andò a stare da un uomo di dullam, che avea nome Hira.
2 E Giuda vide quivi la figliuola di un Cananeo, chiamato Shua; e se la prese, e convisse con lei.
3 Ed ella concepì e partorì un figliuolo, al quale egli pose nome Er.
4 Poi ella concepì di nuovo, e partorì un figliuolo, al quale pose nome Onan.
5 E partorì ancora un figliuolo, al quale pose nome Scela. Or Giuda era a Kezib, quandella lo partorì.
6 E Giuda prese per Er, suo primogenito, una moglie che avea nome Tamar.
7 Ma Er, primogenito di Giuda, era perverso agli occhi dellEterno, e lEterno lo fece morire.
8 Allora Giuda disse a Onan: "Va dalla moglie del tuo fratello, prenditela come cognato, e suscita una progenie al tuo fratello".
9 E Onan, sapendo che quella progenie non sarebbe sua, quando saccostava alla moglie del suo fratello, faceva in modo dimpedire il concepimento, per non dar progenie al fratello.
10 Ciò chegli faceva dispiacque allEterno, il quale fece morire anche lui.
11 Allora Giuda disse a Tamar sua nuora: "Rimani vedova in casa di tuo padre, finché Scela, mio figliuolo, sia cresciuto". Perché diceva: "Badiamo che anchegli non muoia come i suoi fratelli". E Tamar se ne andò, e dimorò in casa di suo padre.
12 Passaron molti giorni, e morì la figliuola di Shua, moglie di Giuda; e dopo che Giuda si fu consolato, salì da quelli che tosavan le sue pecore a Timna; egli col suo amico Hira, lAdullamita.
13 Di questo fu informata Tamar, e le fu detto: "Ecco, il tuo suocero sale a Timna a tosare le sue pecore".
14 Allora ella si tolse le vesti da vedova, si coprì dun velo, se ne avvolse tutta, e si pose a sedere alla porta di Enaim, chè sulla via di Timna; poiché vedeva che Scela era cresciuto, e nondimeno, lei non gli era stata data per moglie.
15 Come Giuda la vide, la prese per una meretrice, perchessa aveva il viso coperto.
16 E accostatosi a lei sulla via, le disse: "Lasciami venire da te!" Poiché non sapeva chella fosse sua nuora. Ed ella rispose: "Che mi darai per venire da me?"
17 Ed egli le disse: "Ti manderò un capretto del mio gregge". Ed ella: "Mi darai tu un pegno finché tu me labbia mandato?"
18 Ed egli: "Che pegno ti darò?" E laltra rispose: "Il tuo sigillo, il tuo cordone e il bastone che hai in mano". Egli glieli dette, andò da lei, ed ella rimase incinta di lui.
19 Poi ella si levò, e se ne andò; si tolse il velo, e si rimise le vesti da vedova.
20 E Giuda mandò il capretto per mezzo del suo amico, lAdullamita, affin di ritirare il pegno di man di quella donna; ma egli non la trovò.
21 Interrogò la gente del luogo, dicendo: "Dovè quella meretrice che stava a Enaim, sulla via?" E quelli risposero: "Qui non cè stata alcuna meretrice".
22 Ed egli se ne tornò a Giuda, e gli disse: "Non lho trovata; e, per di più, la gente del luogo mha detto: Qui non cè stata alcuna meretrice".
23 E Giuda disse: "Si tenga pure il pegno, che non abbiamo a incorrere nel disprezzo. Ecco, io ho mandato questo capretto, e tu non lhai trovata".
24 Or circa tre mesi dopo, vennero a dire a Giuda: "Tamar, tua nuora, si è prostituita; e, per di più, eccola incinta in seguito alla sua prostituzione". E Giuda disse: "Menatela fuori, e sia arsa!"
25 Come la menavano fuori, ella mandò a dire al suocero: "Sono incinta delluomo al quale appartengono queste cose". E disse: "Riconosci, ti prego, di chi siano questo sigillo, questi cordoni e questo bastone".
26 Giuda li riconobbe, e disse: "Ella è più giusta di me, giacché io non lho data a Scela, mio figliuolo". Ed egli non ebbe più relazioni con lei.
27 Or quando venne il tempo in cui doveva partorire, ecco chessa aveva in seno due gemelli.
28 E mentre partoriva, lun dessi mise fuori una mano; e la levatrice la prese, e vi legò un filo di scarlatto, dicendo: "Questo qui esce il primo".
29 Ma egli ritirò la mano, ed ecco uscir fuori il suo fratello. Allora la levatrice disse: "Perché ti sei fatta questa breccia?" Per questo motivo gli fu messo nome Perets.
30 Poi uscì il suo fratello, che aveva alla mano il filo di scarlatto; e fu chiamato Zerach.
1 Sel ajal Juuda läks ära oma vendade juurest ja siirdus ühe Adullami mehe juurde, kelle nimi oli Hiira.
2 Ja Juuda nägi seal kaananlase, Suua nimelise mehe tütart, võttis selle ning heitis ta juurde.
3 Ja see sai käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.
4 Ja tema sai taas käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.
5 Ja tema tõi veelgi ühe poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale tõi.
6 Ja Juuda võttis Eerile, oma esmasündinule, naise nimega Taamar.
7 Aga Eer, Juuda esmasündinu, oli Issand silmis paha ja Issand laskis tema surra.
8 Siis Juuda ütles Oonanile: „Heida oma venna naise juurde, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!"
9 Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juurde ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.
10 Aga see, mis ta tegi, oli Issand silmis paha ja Ta laskis surra ka tema.
11 Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: „Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!" Sest ta mõtles: „Muidu sureb seegi nagu ta vennad!" Ja Taamar läks ning elas oma isakojas.
12 Mõne aja pärast suri Suua tütar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli möödunud, siis ta läks üles Timnasse oma pudulojuste niitjate juurde, tema ja ta sõber Hiira, Adullami mees.
13 Ja Taamarile anti teada ning öeldi: „Vaata, su äi läheb üles Timnasse pudulojuseid niitma!"
14 Siis ta võttis lesepõlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.
15 Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.
16 Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: „Lase ma heidan su juurde!" Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: „Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?"
17 Ta ütles: „Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle!" Ja naine vastas: „Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad!"
18 Siis ta küsis: „Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?" Ja tema vastas: „Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on!" Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine sai temast käima peale.
19 Siis ta tõusis ja läks ära ning võttis eneselt loori ja pani lesepõlve riided selga.
20 Ja Juuda läkitas oma sõbra Adullami mehega sikutalle, et võtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.
21 Siis ta küsis meestelt seal paigas, öeldes: „Kus on see pordunaine, kes oli Eenaimi tee ääres?" Aga need vastasid: „Siin pole pordunaist olnud!"
22 Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning ütles: „Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: siin pole pordunaist olnud!"
23 Siis ütles Juuda: „Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda!"
24 Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja öeldi: „Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst saanud ka käima peale!" Siis ütles Juuda: „Tooge ta välja, et ta põletataks!"
25 Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: „Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma käima peal!" Ja ta ütles: „Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!"
26 Ja Juuda tundis need ära ning ütles: „Tema on õigem minust! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale!" Ja ta ei ühtinud enam temaga.
27 Aga sünnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud!
28 Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, öeldes: „See tuleb esmalt välja!"
29 Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend! Ja aitajanaine ütles: „Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!" Ja temale pandi nimeks Perets.
30 Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.