1 Perciò fratelli miei cari e desideratissimi, allegrezza e corona mia, state in questa maniera fermi nel Signore, diletti.

2 Io esorto Evodia, esorto parimente Sintiche, d’avere un medesimo sentimento nel Signore.

3 Io prego te ancora, leal consorte, sovvieni a queste donne, le quali hanno combattuto meco nell’evangelo, insieme con Clemente, e gli altri miei compagni d’opera, i cui nomi sono nel libro della vita.

4 Rallegratevi del continuo nel Signore; da capo dico, rallegratevi.

5 La vostra mansuetudine sia nota a tutti gli uomini, il Signore è vicino.

6 Non siate con ansietà solleciti di cosa alcuna; ma sieno in ogni cosa le vostre richieste notificate a Dio, per l’orazione e per la preghiera, con ringraziamento.

7 E la pace di Dio, la qual sopravanza ogni intelletto, guarderà i vostri cuori, e le vostre menti, in Cristo Gesù.

8 Quant’è al rimanente, fratelli, tutte le cose che son veraci, tutte le cose che sono oneste, tutte le cose che son giuste, tutte le cose che sono pure, tutte le cose che sono amabili, tutte le cose che son di buona fama, se vi è alcuna virtù, e se vi è alcuna lode, a queste cose pensate.

9 Le quali ancora avete imparate, e ricevute, e udite da me, e vedute in me; fate queste cose, e l’Iddio della pace sarà con voi

10 OR io mi son grandemente rallegrato nel Signore, che omai voi siete rinverditi ad aver cura di me; di cui ancora avevate cura, ma vi mancava l’opportunità.

11 Io nol dico, perchè io abbia mancamento; perciocchè io ho imparato ad esser contento nello stato nel qual mi trovo.

12 Io so essere abbassato, so altresì abbondare; in tutto, e per tutto sono ammaestrato ad esser saziato, e ad aver fame; ad abbondare, ed a sofferir mancamento.

13 Io posso ogni cosa in Cristo, che mi fortifica.

14 Tuttavolta, voi avete fatto bene d’aver dal canto vostro preso parte alla mia afflizione.

15 Or voi ancora, o Filippesi, sapete che nel principio dell’evangelo, quando io partii di Macedonia, niuna chiesa mi comunicò nulla, per conto del dare e dell’avere, se non voi soli.

16 Poichè ancora in Tessalonica mi avete mandato, una e due volte, quel che mi era bisogno.

17 Non già ch’io ricerchi i doni, anzi ricerco il frutto che abbondi a vostra ragione.

18 Or io ho ricevuto il tutto, ed abbondo; io son ripieno, avendo ricevuto da Epafrodito ciò che mi è stato mandato da voi, che è un odor soave, un sacrificio accettevole, piacevole a Dio.

19 Or l’Iddio mio supplirà ogni vostro bisogno, secondo le ricchezze sue in gloria, in Cristo Gesù

20 Or all’Iddio, e Padre nostro, sia la gloria ne’ secoli de’ secoli. Amen.

21 Salutate tutti i santi in Cristo Gesù.

22 I fratelli che son meco vi salutano; tutti i santi vi salutano, e massimamente quei della casa di Cesare.

23 La grazia del Signor nostro Gesù Cristo sia con tutti voi. Amen

1 Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad, minu rõõm ja pärg, seiske siis Issandas kindlatena, armsad!

2 Euodiat ma manitsen ja ma manitsen Süntühhet olema ühemõttelised Issandas.

3 Ja ma palun ka sind, tõsine kaastööline, aita neid naisi, kes on võidelnud Evangeeliumi eest ühes minuga ja Kleemensiga ja mu teiste abimeestega, kelle nimed on eluraamatus.

4 Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad.

5 Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on lähedal.

6 Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.

7 Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.

8 Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!

9 Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.

10 Väga suureks rõõmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mõtlema minule: sellele te mõtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks.

11 Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.

12 Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.

13 Ma suudan kõik Temas, Kes mind teeb vägevaks.

14 Siiski te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses.

15 Ent teiegi, filiplased, teate, et armuõpetuse algusaegadest, kui ma läksin teele Makedooniast, ükski Kogudus ei olnud osaduses minuga andmise ja võtmise arvepidamises kui ainult teie,

16 sest Tessaloonikassegi te saatsite minu tarviduseks ühe ja teise korra.

17 Mitte, et ma andi püüan, vaid ma otsin vilja, mis kasuks oleks teie arvele.

18 Mul on nüüd kõike ja mul on rohkesti; ma sain küllalt, kui ma Epafroditoselt võtsin vastu, mis teie olite lähetanud magusa lõhnana ja armsa ohvrina, mis on Jumalale meelepärast.

19 Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajaduse Oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses.

20 Aga Jumalale ja meie Isale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

21 Tervitage kõiki pühasid Kristuses Jeesuses! Teid tervitavad minu juures olevad vennad.

22 Kõik pühad saadavad teile tervitusi, aga iseäranis need, kes on keisri perest.

23 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga!