1 E QUANDO Gesù ebbe finiti questi ragionamenti, si dipartì di Galilea, e venne ne’ confini della Giudea, lungo il Giordano.
2 E molte turbe lo seguitarono, ed egli li sanò quivi
3 E i Farisei si accostarono a lui, tentandolo, e dicendogli: È egli lecito all’uomo di mandar via la sua moglie per qualunque cagione?
4 Ed egli, rispondendo, disse loro: Non avete voi letto che Colui, che da principio fece ogni cosa, fece gli uomini maschio e femmina?
5 E disse: Perciò, l’uomo lascerà il padre e la madre, e si congiungerà con la sua moglie, e i due diverranno una stessa carne.
6 Talchè, non son più due, anzi una stessa carne; ciò dunque che Iddio ha congiunto l’uomo nol separi.
7 Essi gli dissero: Perchè dunque comandò Mosè che si desse la scritta del divorzio, e che così si mandasse via la moglie?
8 Egli disse loro: Ben vi permise Mosè, per la durezza de’ vostri cuori, di mandar via le vostre mogli; ma da principio non era così.
9 Or io vi dico che chiunque manda via la sua moglie, salvochè per cagion di fornicazione, e ne sposa un’altra, commette adulterio; ed altresì chi sposa colei che è mandata via commette adulterio.
10 I suoi discepoli gli dissero: Se così sta l’affare dell’uomo con la moglie, non è spediente maritarsi.
11 Ma egli disse loro: Non tutti son capaci di questa cosa che voi dite, ma sol coloro a cui è dato.
12 Perciocchè vi son degli eunuchi, i quali son nati così dal seno della madre; e vi son degli eunuchi, i quali sono stati fatti eunuchi dagli uomini; e vi son degli eunuchi, i quali si son fatti eunuchi loro stessi per lo regno de’ cieli. Chi può esser capace di queste cose, sialo
13 ALLORA gli furono presentati dei piccoli fanciulli, acciocchè imponesse loro le mani, ed orasse; ma i discepoli sgridavano coloro che li presentavano.
14 Ma Gesù disse: Lasciate quei piccoli fanciulli, e non li divietate di venire a me; perciocchè di tali è il regno de’ cieli.
15 Ed imposte loro le mani, si partì di là
16 ED ecco, un certo, accostatosi, gli disse: Maestro buono, che bene farò io per aver la vita eterna?
17 Ed egli gli disse: Perchè mi chiami buono? niuno è buono, se non un solo, cioè: Iddio. Ora, se tu vuoi entrar nella vita, osserva i comandamenti.
18 Colui gli disse: Quali? E Gesù disse: Questi: Non uccidere. Non commettere adulterio. Non rubare. Non dir falsa testimonianza.
19 Onora tuo padre e tua madre, ed ama il tuo prossimo come te stesso.
20 Quel giovane gli disse: Tutte queste cose ho osservate fin dalla mia giovanezza; che mi manca egli ancora?
21 Gesù gli disse: Se tu vuoi esser perfetto, va’, vendi ciò che tu hai, e donalo a’ poveri, e tu avrai un tesoro nel cielo; poi vieni, e seguitami.
22 Ma il giovane, udita quella parola, se ne andò contristato; perciocchè egli avea molte ricchezze
23 E Gesù disse a’ suoi discepoli: Io vi dico in verità, che un ricco malagevolmente entrerà nel regno de’ cieli.
24 E da capo vi dico: Egli è più agevole che un cammello passi per la cruna di un ago, che un ricco entri nel regno di Dio.
25 E i suoi discepoli, udito ciò, sbigottirono forte, dicendo: Chi adunque può esser salvato?
26 E Gesù, riguardatili, disse loro: Questo è impossibile agli uomini, ma a Dio ogni cosa è possibile.
27 Allora Pietro, rispondendo, gli disse: Ecco, noi abbiamo abbandonato ogni cosa, e ti abbiam seguitato; che ne avremo dunque?
28 E Gesù disse loro: Io vi dico in verità, che nella nuova creazione, quando il Figliuol dell’uomo sederà sopra il trono della sua gloria, voi ancora che mi avete seguitato sederete sopra dodici troni, giudicando le dodici tribù d’Israele.
29 E chiunque avrà abbandonato casa, o fratelli, o sorelle, o padre, o madre, o moglie, o figliuoli, o possessioni, per lo mio nome, ne riceverà cento cotanti, ed erederà la vita eterna.
30 Ma molti primi saranno ultimi, e molti ultimi saranno primi
1 Ja sündis, kui Jeesus need kõned oli lõpetanud, et Ta läks ära Galileamaalt ja tuli Juudamaa alale teisele poole Jordanit.
2 Ja palju rahvast järgis Teda, ja Ta tegi neid seal terveks.
3 Siis tuli Tema juure varisere Teda kiusama, ja need ütlesid: „Kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?"
4 Tema kostis ja ütles: „Kas te ei ole lugenud, et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks, 5. ja ütles: Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!?
5
6 Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!"
7 Nad ütlesid Temale: „Mispärast siis Mooses käskis anda lahutuskirja ja lahutada?"
8 Ta ütles neile: „Mooses on teile teie südame kanguse pärast annud loa oma naisi enestest lahutada; algusest ei ole see mitte nõnda olnud.
9 Aga Ma ütlen teile: Kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu, ja kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu."
10 Siis ütlesid jüngrid Temale: „Kui inimese lugu naisega on nõnda, siis ei ole hea abielluda."
11 Aga Tema ütles neile: „Kõik ei saa aru sellest sõnast, vaid ainult need, kelledele see on antud.
12 Sest on kohitsetuid, kes emaihust nõnda on sündinud, ja on kohitsetuid, kes inimeste poolt on kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud Taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru!"
13 Siis toodi Tema juure lapsukesi, et Ta Oma käed nende peale paneks ja palvetaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.
14 Ent Jeesus ütles: „Jätke lapsukesed rahule ja ärge keelake neid Minu juure tulemast, sest niisuguste päralt on Taevariik!"
15 Ja Ta pani Oma käed nende peale ja läks sealt ära.
16 Ja vaata, üks mees astus Tema juure ja ütles Temale: „Õpetaja, mis head Ma pean tegema, et saaksin igavese elu?"
17 Aga Ta ütles talle: „Miks sa mult küsid, mis on hea? Ūksainus on, Kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!"
18 Tema küsis Temalt: „Missugused?" Jeesus ütles: „Sa ei tohi tappa; Sa ei tohi abielu rikkuda; Sa ei tohi varastada; Sa ei tohi valet tunnistada;
19 Sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"
20 Noor mees ütles Temale: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?"
21 Jeesus ütles talle: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi Mind!"
22 Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.
23 Siis Jeesus ütles Oma jüngritele: „Tõesti, Ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda Taevariiki.
24 Ja taas Ma ütlen teile: Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!"
25 Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: „Kes siis võib õndsaks saada?"
26 Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: „Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!"
27 Siis kostis Peetrus ning ütles Temale: „Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind. Mis me sellest nüüd saame?"
28 Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, Ma ütlen teile, et teie, kes olete Mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub Oma aujärjele, istute ka ise kaheteistkümnele aujärjele ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!
29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud Minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu.
30 Aga paljud esimesed jäävad viimseiks, ja viimsed saavad esimesteks!