1 A i haere ia i reira, a ka tae ki tona kainga tupu; me te aru ano ana akonga i a ia.

2 A, ka taka mai te hapati, ka anga ia ka whakaako i roto i te whare karakia; a he tokomaha hoki, i to ratou rongonga, i miharo, i mea, No hea enei mea a tenei tangata? he matauranga aha tenei kua hoatu nei ki a ia, a he aha te tikanga o enei merek ara nunui kua oti nei i ona ringa?

3 Ehara ianei tenei i te kamura, i te tama a Meri, i te tuakana o Hemi, o Hohi, o Hura, o Haimona? Kahore ianei ona tuahine i konei, i a tatou nei? Heoi he ana ratou ki a ia.

4 Otira ka mea a Ihu ki a ratou, kei tona kainga anake, kei ona whanaunga, kei tona whare, te poropiti hapa ai i te honore.

5 A kihai ia i ahei te mea i tetahi merekara ki reira, heoi ano ko te whakapa i ona ringa ki etahi tangata turoro torutoru kia ora ai.

6 A miharo ana ia ki to ratou whakaponokore. Na haereerea ana e ia nga kainga a tawhio noa, whakaako ai.

7 Katahi ia ka karanga i te tekau ma rua, ka anga ka tono i a ratou tokorua, tokorua; a hoatu ana ki a ratou he mana hei pei i nga wairua poke.

8 I whakahau ia ki a ratou, kia kaua tetahi mea e mauria ki te ara, he tokotoko anake; kaua he putea, kaua he taro, kaua he moni mo roto i te whitiki:

9 Engari nga hu, e here na; kaua hoki e takiruatia he koti hei kakahu.

10 I mea ano ia ki a ratou, Ka tapoko ki tetahi whare, hei reira noho ai a haere noa i reira.

11 A, ki te kahore etahi e manako ki a koutou, ki te kore e whakarongo ki a koutou, ina haere atu koutou i reira, ruia atu te puehu i raro i o koutou waewae hei whakaatu ki a ratou. E pono taku e mea atu nei ki a koe, E pai atu mo Hotoma me Komorah a a te ra whakawa, i to tenei pa.

12 Na ka haere ratou, ka kauwhau kia ripeneta te tangata.

13 He maha hoki nga rewera i peia, he tokomaha ano nga turoro i kaukauria ki te hinu, i whakaorangia.

14 A ka rongo a Kingi Herora ki enei mea; nui haere hoki tona ingoa: a ka mea ia, Kua ara a Hoani Kaiiriiri i te hunga mate, na reira i mahi ai nga merekara i roto i a ia.

15 Ko etahi i mea, Ko Iraia tenei. Ko etahi, he poropiti ia, he pera ranei me tetahi o nga poropiti.

16 Heoi, i te rongonga o Herora, ka mea ia, Ko Hoani tenei i poutoa e ahau te matenga: kua ara ia.

17 I tono tangata hoki taua Herora, a hopukia ana a Hoani, herea iho ki te whare herehere, he mea mo Heroriaha, mo te wahine a tona tuakana a Piripi: kua marenatia hoki e ia.

18 Na Hoani hoki i mea ki a Herora, E kore e tika kia riro i a koe te wahine a tou tuakana.

19 Na ka mauahara a Heroriaha ki a ia, ka mea kia whakamatea ia; heoi kihai i taea:

20 I hopohopo hoki a Herora ki a Hoani, i mohio hoki ki a ia he tangata tika, he tapu, na ka ata tiaki i a ia. I tona rongonga ki a ia he nui tona pororaru; a i whakaahuareka ano ki te whakarongo ki a ia.

21 A ka tae ki tetahi wa pai, i te takanga ai a Herora i tona ra whanautanga, he hakari ma ana tangata nunui, ma nga rangatira hoia, ma nga tino tangata o Kariri;

22 A ka haere te tamahine a taua Heroriaha ki roto, ka kanikani, ka ahuareka a Herora ratou ko te hunga e noho tahi ana, a ka mea te kingi ki te kotiro ra, Mau e tono ki ahau tau e pai ai, a ka hoatu e ahau ki a koe.

23 Na ka oati ia ki a ia, Ko tau e tono ai ki ahau, ahakoa ko tetahi taha o toku rangatiratanga, me hoatu e ahau ki a koe.

24 Na ka haere ia, ka korero ki tona whaea, Me tono ahau kite aha? Ka mea tera, Ki te matenga o Hoani Kaiiriiri.

25 Na hohoro tonu tona haere ki te kingi, ka tono, ka mea, Ko taku e pai ai, kia homai e koe ki ahau aianei ko te matenga o Hoani Kaiiriiri i runga i te rihi.

26 Na nui atu te pouri o te kingi; otira i te whakaaro ki ana oati, ki te hunga hoki e noho tahi ana me ia, kihai i pai kia whakakahoretia tana.

27 Na tonoa tonutia atu e te kingi tetahi o ana hoia kaitiaki me te whakahau atu kia mauria mai tona matenga: a haere ana tera, poutoa iho e ia tona matenga i roto i te whare herehere,

28 A mauria mai ana tona matenga i runga i te rihi, hoatu ana ki te kotiro: a na te kotiro i hoatu ki tona whaea.

29 A, no ka rongo ana akonga, ka haere mai ka tangohia tona tinana, a whakatakotoria ana ki te urupa.

30 Na ka huihui nga apotoro ki a Ihu, korerotia ana e ratou ki a ia nga mea katoa i mea ai ratou, i whakaako ai.

31 Na ka mea ia ki a ratou, Haere mai koutou na na ki te koraha ki te wahi motu ke, kia ta ai te manawa: he tokomaha hoki e haere mai ana, e haere atu ana, no kihai rawa ratou i watea ki te kai.

32 A haere puku ana ratou ki te koraha ki tetahi wahi motu ke ra te kaipuke.

33 A i kite nga mano i to ratou haerenga, he tokomaha i matau ki a ia, na ka oma a waewae ki reira i roto i nga pa katoa, a ko ratou kua tae wawe.

34 A ka puta a Ihu, ka kite i te hui nui, ka aroha ki a ratou, no te mea i rite ratou ki te hipi heparakore: a ka anga ia ka whakaako i a ratou ki nga mea maha.

35 Na, kua heke noa atu te ra, ka haere atu ana akonga ki a ia, ka mea, He wahi koraha tenei, kua heke noa atu te ra:

36 Tonoa atu ratou kia haere ki nga whenua, ki nga kainga i tetahi taha, i tetahi taha, ki te hoko kai ma ratou.

37 Na ka whakahoki ia, ka mea ki a ratou, Ma koutou e hoatu he kai ma ratou. Ka mea ratou ki a ia, Me haere oti matou ki te hoko taro ki nga pene e rua rau, ka hoatu ai hei kai ma ratou?

38 Ka mea ia ki a ratou, E hia a koutou taro? Tikina tirohia. Ka mohio ratou, na ka mea, E rima, e rua hoki nga ika.

39 Ka mea ia ki a ratou kia meinga ratou katoa kia noho, he nohoanga, he nohoanga, ki runga ki te tarutaru matomato.

40 Na ka noho ratou, he ropu, he ropu, tataki rau, tataki rima tekau.

41 A ka mau ia ki nga taro e rima, ki nga ika hoki e rua, ka titiro ki runga ki te rangi, ka whakapai, ka whakawhati i nga taro, a hoatu ana ki ana akonga kia whakatakotoria ma ratou; i tuwhaina ano hoki e ia nga ika e rua ma ratou katoa.

42 A kai katoa ana ratou, a ka makona.

43 A kotahi tekau ma rua nga kete i kohia e ratou, ki tonu i nga whatiwhatinga, i nga ika hoki.

44 A me te mea e rima mano nga tane i kai taro ra.

45 A akiaki tonu iho ia i ana akonga kia eke ki te kaipuke, kia whakawhiti i mua i a ia ki tawahi, ki Petahaira, i a ia e tono ana i te mano kia haere.

46 Na ka mutu tana poroporoaki, ka haere ia ki te maunga ki te inoi.

47 Na kua ahiahi, i waenga moana te kaipuke, ko ia anake hoki i uta.

48 Na ka kite ia i a ratou e ruwha ana i te hoenga; i he hoki te hau ki a ratou: a i te wha o nga mataaratanga o te po ka haere atu ia ki a ratou, i haere maori atu i runga i te moana, me te mea hoki ka pahika ke i a ratou.

49 A, no ka kite ratou i a ia e haere ana i runga i te moana, ka mahara he wairua, ka aue:

50 I kite hoki ratou katoa i a ia, a ihiihi ana. Otira ka hohoro ia te korero ki a ratou, ka mea ki a ratou, Kia manawanui: ko ahau tenei; kaua e wehi.

51 Na ka eke ia ki te kaipuke ki a ratou; a mariri iho te hau: a nui atu to ratou ohomauri, miharo ana.

52 Kihai hoki i mahara ki nga taro: he pakeke hoki no o ratou ngakau.

53 A, no to ratou whitinga atu, ka tae ki te whenua o Kenehareta, ka herea te kaipuke ki uta.

54 No to ratou mahutatanga i te kaipuke, mohio tonu ratou ki a ia,

55 A ka oma puta noa i taua whenua, a tawhio noa, ka anga ka mau mai i nga turoro i runga i nga moenga ki te wahi, i rongo ai ratou kei reira ia.

56 A, i ona haerenga katoatanga ki nga kainga, ki nga pa, ki nga whenua ranei, ka whakatakotoria e ratou nga turoro ki nga kainga hokohoko, ka inoi ki a ia kia pa kau atu ratou ki te taniko o tona kakahu: a ora ake nga tangata katoa i pa ki a ia.

1 耶稣离开那里, 来到自己的家乡, 他的门徒跟着他。

2 到了安息日, 他开始在会堂里教导人; 很多人听见了, 都惊奇地说: "这个人从哪里得来这一切呢?所赐给他的是怎么样的智慧, 竟然借着他的手行出这样的神迹?

3 这不是那木匠吗?不是马利亚的儿子, 雅各、约西、犹大、西门的哥哥吗?他的妹妹们不也在我们这里吗?"他们就厌弃耶稣。

4 耶稣对他们说: "先知除了在自己的本乡、本族、本家之外, 没有不受人尊敬的。"

5 耶稣不能在那里行什么神迹, 只给几个病人按手, 医好了他们。

6 对于那些人的不信, 他感到诧异。耶稣到周围的乡村去继续教导人。

7 他把十二门徒叫来, 差遣他们两个两个地出去, 赐给他们胜过污灵的权柄;

8 吩咐他们说: "除了手杖以外, 路上什么都不要带, 不要带干粮, 不要带口袋, 腰袋里也不要带钱,

9 只穿一双鞋, 不要穿两件衣服。"

10 又对他们说: "你们无论到哪里, 进了一家就住在那家, 直到离开那个地方。

11 什么地方不接待你们, 不听你们, 你们离开那地方的时候, 就要把脚上的灰尘跺下去, 作为反对他们的见证。"

12 门徒就出去传道, 叫人悔改,

13 赶出许多鬼, 用油抹了许多病人, 医好他们。

14 当时耶稣的名声传扬出去, 希律王也听到了。有人说: "施洗的约翰从死人中复活了, 所以他身上有行神迹的能力。"

15 又有人说: "他是以利亚。"还有人说: "他是先知, 像古时先知中的一位。"

16 希律听见就说: "是约翰, 我砍了他的头, 他又活了! "

17 原来希律曾亲自派人去捉拿约翰, 把他捆锁在监里。他这样作, 是为了他弟弟的妻子希罗底的缘故, 因为他娶了希罗底为妻,

18 而约翰曾对希律说: "你占有你兄弟的妻子是不合理的。"

19 于是希罗底怀恨在心, 想要杀他, 只是不能。

20 因为希律惧怕约翰, 知道他是公义圣洁的人, 就保护他。希律听了约翰的话, 就非常困扰, 却仍然喜欢听他。

21 有一天, 机会来了。在希律生日的那一天, 他为大臣、千夫长和加利利的要人摆设了筵席。

22 希罗底的女儿进来跳舞, 使希律和在座的宾客都很开心。王就对女孩子说: "你无论想要什么, 只管向我求, 我一定给你! "

23 并且对她再三起誓: "你无论向我求什么, 就是我国的一半, 我也一定给你! "

24 于是她出去问母亲: "我该求什么呢?"希罗底告诉她: "施洗的约翰的头! "

25 她急忙到王面前, 向王要求说: "愿王立刻把施洗的约翰的头放在盘子上给我! "

26 希律王非常忧愁, 但是因为他的誓言和在座的宾客, 就不愿拒绝她。

27 希律王立刻差遣一个侍卫, 吩咐把约翰的头拿来。侍卫就去了, 在监里斩了约翰的头,

28 把头放在盘子上, 拿来交给那女孩子, 女孩子又交给她的母亲。

29 约翰的门徒听见了, 就来把他的尸体领去, 安放在坟墓里。

30 使徒们回来聚集在耶稣跟前, 把他们所作和所教导的一切都报告给他听。

31 耶稣对他们说: "来, 你们自己到旷野去休息一下。"因为来往的人多, 他们甚至没有时间吃饭。

32 他们就悄悄地上了船, 到旷野去了。

33 群众看见他们走了, 有许多人认出了他们, 就从各城出来, 跑到那里, 比他们先赶到。

34 耶稣一下船, 看见一大群人, 就怜悯他们, 因为他们好像羊没有牧人一样, 就开始教导他们许多事。

35 天晚了, 门徒前来对他说: "这里是旷野的地方, 天已经很晚了,

36 请叫他们散开, 好让他们往周围的田舍村庄去, 自己买点东西吃。"

37 耶稣回答他们: "你们给他们吃吧! "门徒说: "要我们去买两百银币的饼给他们吃吗?"

38 耶稣说: "去看看你们有多少饼! "他们知道了, 就说: "五个饼, 还有两条鱼。"

39 耶稣吩咐他们叫大家分组坐在青草地上。

40 他们就一排一排地坐了下来, 有一百的, 有五十的。

41 耶稣拿起这五个饼、两条鱼, 望着天, 祝谢了; 然后把饼擘开, 递给门徒摆在群众面前, 又把两条鱼也分给群众。

42 大家都吃了, 并且吃饱了。

43 他们把剩下的零碎捡起来, 装满了十二个篮子,

44 吃饼的人, 男人就有五千。

45 事后耶稣立刻催门徒上船, 叫他们先渡到对岸的伯赛大去, 等他自己叫众人散开。

46 他离开了他们, 就上山去祷告。

47 到了晚上, 船在海中, 耶稣独自在岸上,

48 看见门徒辛辛苦苦地摇橹, 因为风不顺。天快亮的时候("天快亮的时候"原文作"夜里四更天"), 耶稣在海面上向他们走去, 想要赶过他们。

49 门徒看见他在海面上走, 以为是鬼怪, 就喊叫起来;

50 因为他们都看见了他, 非常恐惧。耶稣立刻对他们说: "放心吧! 是我, 不要怕。"

51 于是上了船, 和他们在一起, 风就平静了。门徒心里十分惊奇,

52 因为他们还不明白分饼这件事的意义, 他们的心还是迟钝。

53 他们渡过了海, 就在革尼撒勒靠岸,

54 一下船, 众人立刻认出耶稣来,

55 就跑遍那一带地方, 把有病的人放在褥子上, 听见他在哪里, 就抬到哪里。

56 耶稣无论到什么地方, 或村庄, 或城市, 或乡野, 众人都把病人放在街上, 求耶稣准他们摸他衣服的繸子, 摸着的人就都好了。