1 Or Samson étant descendu à Timna, y vit une femme d'entre les filles des Philistins.

2 Et étant remonté [en sa maison] il le déclara à son père et à sa mère, en disant : J'ai vu une femme à Timna d'entre les filles des Philistins; maintenant donc prenez-la, afin qu'elle soit ma femme.

3 Et son père et sa mère lui dirent : N'y a-t-il point de femme parmi les filles de tes frères, et parmi tout mon peuple, que tu ailles prendre une femme d'entre les Philistins, ces incirconcis? Et Samson dit à son père : Prenez-la moi, car elle plaît à mes yeux.

4 Mais son père et sa mère ne savaient pas que cela [venait] de l'Eternel; car [Samson] cherchait que les Philistins lui donnassent quelque occasion. Or en ce temps-là les Philistins dominaient sur Israël.

5 Samson donc descendit avec son père et sa mère à Timna, et ils vinrent jusqu'aux vignes de Timna, et voici, un jeune lion rugissant [venait] contre lui.

6 Et l'Esprit de l'Eternel ayant saisi Samson, il déchira le lion comme s'il eût déchiré un chevreau, sans avoir rien en sa main; mais il ne déclara point à son père ni à sa mère ce qu'il avait fait.

7 Il descendit donc, et parla à la femme, et elle lui plut.

8 Puis retournant quelques jours après pour la prendre, il se détourna pour voir la charogne du lion, et voici il y avait dans la charogne du lion un essaim d'abeilles, et du miel.

9 Et il en prit en sa main, et s'en alla son chemin, en mangeant; et étant arrivé vers son père, et vers sa mère, il leur en donna, et ils [en] mangèrent; mais il ne leur déclara pas qu'il avait pris ce miel dans la charogne du lion.

10 Son père donc descendit vers cette femme, et Samson fit là un festin; car c'est ainsi que les jeunes gens avaient accoutumé de faire.

11 Et sitôt qu'on l'eut vu, on prit trente compagnons, qui furent avec lui.

12 Et Samson leur dit : Je vous proposerai maintenant une énigme; et si vous me l'expliquez pendant les sept jours du festin, et la trouvez, je vous donnerai trente linges, [savoir] trente robes de rechange.

13 Mais si vous ne me l'expliquez pas, vous me donnerez trente linges, [savoir] trente robes de rechange. Et ils lui répondirent : Propose ton énigme, et nous l'entendrons.

14 Et il leur dit : De celui qui dévorait est procédée la viande, et du fort est procédée la douceur. Mais ils ne purent en trois jours expliquer l'énigme.

15 Et au septième jour, ils dirent à la femme de Samson : Persuade à ton mari de nous déclarer l'énigme, de peur que nous ne te brûlions au feu, toi et la maison de ton père. Nous avez-vous appelés ici pour avoir notre bien n'[est-il pas ainsi?]

16 La femme de Samson donc pleura auprès de lui, et dit : Certainement tu me hais, et tu ne m'aimes point; n'as-tu pas proposé une énigme aux enfants de mon peuple, et tu ne me l'as point déclarée? Et il lui répondit : Voici, je ne l'ai point déclarée à mon père ni à ma mère, et te la déclarerais-je?

17 Elle pleurait ainsi auprès de lui durant les sept jours du festin, mais au septième jour il la lui déclara, parce qu'elle le tourmentait; puis elle la déclara aux enfants de son peuple.

18 Les gens de la ville donc lui dirent au septième jour, avant que le soleil se couchât : Qu y a-t-il de plus doux que le miel, et qu'y a-t-il de plus fort que le lion? Et il leur dit : Si vous n'eussiez point labouré avec ma génisse vous n'eussiez point trouvé mon énigme.

19 Et l'Esprit de l'Eternel le saisit, et il descendit à Askelon, et ayant tué trente hommes de ceux d'Askelon, il prit leurs dépouilles, et donna les robes de rechange à ceux qui avaient expliqué l'énigme; et sa colère s'enflamma, et il monta en la maison de son père.

20 Et la femme de Samson fut [mariée] à son compagnon, qui était son intime ami.

1 Na ka heke a Hamahona ki Timinata, a ka kite i tetahi wahine i Timinata no nga tamahine a nga Pirihitini.

2 Na ka haere ia, ka korero ki tona papa raua ko tona whaea, ka mea, I kite ahau i tetahi wahine i Timinata, no nga tamahine a nga Pirihitini: na, ma korua ia e tiki aianei hei wahine maku.

3 Katahi ka mea tona papa raua ko tona whaea ki a ia; He kore koia no te wahine i roto i nga tamahine a ou tuakana, a toku iwi katoa hoki, i haere ai koe ki te tiki wahine i roto i nga Pirihitini kokotikore? A ka mea a Hamahona ki tona papa, Tikina atu maku; he pai hoki ia ki taku titiro.

4 Kihai hoki tona papa raua ko tona whaea i mohio he mea tena na Ihowa, he take riri ki nga Pirihitini te rapua ana e ia. Na i taua wa he rangatira nga Pirihitini no Iharaira.

5 Na ka haere a Hamahona ratou ko tona papa, ko tona whaea, ki Timinata, a ka tae ki nga mara waina o Timinata, na ko te hamamatanga o tetahi kuao raiona; rere ana ki a ia.

6 Na, ko te putanga iho o te wairua o Ihowa ki runga ki a ia, haea ana e ia, me te mea e haehae ana ia i te kuao koati; kahore hoki he mea i tona ringa: kihai hoki i korerotia e ia ki tona papa raua ko tona whaea tana i mea ai.

7 Na ka haere ia ki raro, a ka korero ki taua wahine; a pai tonu tera ki ta Hamahona titiro.

8 A roa iho, ka hoki ia ki te tiki i a ia, a, no tona pekanga atu kia kite i te tinana o te raiona, na he pokai pi kei roto i te riu o te raiona, he honi ano hoki.

9 Na ka mauria e ia i ona ringa, a ka kai haere; a, ka tae ki tona papa raua ko tona whaea, ka hoatu ma raua, a kai ana raua, kihai hoki i korerotia e ia ki a raua he mea tango mai nana taua honi i roto i te riu o te raiona.

10 Na ka haere tona papa ki taua wahine, a ka tukua e Hamahona he hakari ki reira; ko te tikanga hoki tera ma nga taitamariki.

11 A, no to ratou kitenga i a ia, na ka tikina atu e ratou etahi hoa e toru tekau, hei noho ki a ia.

12 Na ka mea a Hamahona ki a ratou, Me korero e ahau he kai ki a koutou: Ki te ata whakaaturia mai tona tikanga ki ahau i nga ra e whitu o te hakari, ki te kitea e koutou, na me hoatu e ahau etahi kakahu rinena ki a koutou, kia toru tekau, kia toru tekau ano nga whakarua mo nga kakahu.

13 A, ki te kahore e taea e koutou te whakaatu tona tikanga ki ahau, na kia toru tekau nga kakahu rinena e homai e koutou ki ahau, kia toru tekau ano hoki nga whakarua mo nga kakahu. Na ka mea ratou ki a ia, Maka mai tau kai, a ma matou e whakarong o atu.

14 Na ka mea ia ki a ratou, Ko tana hanga he kai, puta mai ana he kai i roto i a ia; i puta mai ano hoki he reka i roto i te mea kaha. A e toru nga ra kihai i taea e ratou te whakaatu i te tikanga o tena kai.

15 A i te whitu o nga ra ka mea ratou ki te wahine a Hamahona, Whakawaia tau tahu kia whakaaturia mai e ia te kai ki a matou, kei tahuna koe me te whare o tou papa e matou ki te ahi: he pahua koia i a matou i karangatia ai matou e korua? ne?

16 A ka tangi te wahine a Hamahona ki a ia, ka mea, Kua kino noa iho koe ki ahau, kahore hoki ou aroha ki ahau: kua maka nei e koe he kai ki nga tama a toku iwi, a kihai i whakaaturia tona tikanga ki ahau. Na ka mea ia ki a ia, Nana, kahore i whaka aturia e ahau ki toku papa, ki toku whaea, a me whakaatu ano e ahau ki a koe?

17 Na ka tangi ia ki a ia i aua ra e whitu o ta ratou hakari; a i te whitu o nga ra ka whakaaturia e ia ki a ia, he tohe hoki nona ki a ia: a whakaaturia ana e ia ki nga tama a tona iwi.

18 Na ka mea nga tangata o te pa ki a ia i te whitu o nga ra, i te mea kahore ano i to noa te ra, Ko tehea te mea reka atu i to honi? ko te aha hoki te mea kaha atu i te raiona? A ka mea ia ki a ratou, Me i kahore taku kau uha hei parau ma koutou, kihai i kitea e koutou, taku kai.

19 Na, ko te tino putanga mai o te wairua o Ihowa ki runga ki a ia, a haere ana ia ki raro, ki Ahakerono, a patua iho o ratou e toru tekau nga tangata, na huia ana e ia o ratou, a hoatu ana he whakarua mo nga kakahu o nga kaiwhakaatu o te tikanga o te kai. Na mura tonu tona riri, a haere ana ia ki runga ki te whare o tona papa.

20 Heoi hoatu ana ta Hamahona wahine ki tona hoa i waiho hei hoa mona.