1 Et Balaam dit à Balac : Bâtis-moi ici sept autels, et prépare-moi ici sept veaux et sept béliers.2 Et Balac fit comme Balaam avait dit; et Balac offrit avec Balaam un veau et un bélier sur chaque autel.3 Puis Balaam dit à Balac : Tiens-toi auprès de ton holocauste, et je m'en irai; peut-être que l'Eternel viendra à ma rencontre, et je te rapporterai tout ce qu'il m'aura fait voir; ainsi il se retira à l'écart.4 Et Dieu vint au-devant de Balaam, et [Balaam] lui dit : J'ai dressé sept autels, et j'ai sacrifié un veau et un bélier sur chaque autel.5 Et l'Eternel mit la parole en la bouche de Balaam, et lui dit : Retourne à Balac, et lui parle ainsi.6 Il s'en retourna donc vers lui; et voici, il se tenait auprès de son holocauste, tant lui que tous les Seigneurs de Moab.7 Alors [Balaam] proféra son discours sentencieux, et dit : Balac, Roi de Moab, m'a fait venir d'Aram, des montagnes d'Orient, [en me disant] : Viens, maudis-moi Jacob; viens, [dis-je], déteste Israël.8 [Mais] comment le maudirai-je? le [Dieu] Fort ne l'a point maudit; et comment le détesterai-je? l'Eternel ne l'a point détesté.9 Car je le regarderai du sommet des rochers, et je le contemplerai des coteaux. Voilà, ce peuple habitera à part, et il ne sera point mis entre les nations.10 Qui est-ce qui comptera la poudre de Jacob, et le nombre de la quatrième partie d'Israël? Que je meure de la mort des justes, et que ma fin soit semblable à la leur!11 Alors Balac dit à Balaam : Que m'as-tu fait? Je t'avais pris pour maudire mes ennemis, et voici, tu les as bénis très-expressément.12 Et il répondit, et dit : Ne prendrais-je pas garde de dire ce que l'Eternel aura mis en ma bouche?13 Alors Balac lui dit : Viens, je te prie, avec moi en un autre lieu d'où tu le puisses voir, [car] tu en voyais seulement une extrémité, et tu ne le voyais pas tout entier; maudis-le moi de là.14 Puis l'ayant conduit au territoire de Tsophim vers le sommet de Pisga, il bâtit sept autels, et offrit un veau et un bélier sur chaque autel.15 Alors [Balaam] dit à Balac : Tiens-toi ici auprès de ton holocauste, et je m'en irai à la rencontre de [Dieu], comme [j'ai déjà fait].16 L'Eternel donc vint au-devant de Balaam, et mit la parole en sa bouche, et lui dit : Retourne à Balac, et lui parle ainsi.17 Et il vint à Balac, et voici, il se tenait auprès de son holocauste, et les Seigneurs de Moab avec lui. Et Balac lui dit : Qu'est-ce que l'Eternel a prononcé?18 Alors il proféra à haute voix son discours sentencieux, et dit : Lève-toi, Balac, et écoute ; fils de Tsippor, prête-moi l'oreille.19 Le [Dieu] Fort n'est point homme pour mentir, ni fils d'homme pour se repentir; il a dit, et ne le fera-t-il point? il a parlé, et ne le ratifiera-t-il point?20 Voici, j'ai reçu [la parole] pour bénir; puisqu'il a béni, je ne le révoquerai point.21 Il n'a point aperçu d'iniquité en Jacob, ni vu de perversité en Israël; l'Eternel son Dieu est avec lui, et il y a en lui un chant de triomphe royal.22 Le [Dieu] Fort qui les a tirés d'Egypte, lui est comme les forces de la Licorne.23 Car il n'y a point d'enchantements contre Jacob, ni de divinations contre Israël. En pareille saison, il sera dit de Jacob et d'Israël : Qu'est-ce que le [Dieu] Fort a fait?24 Voici, ce peuple se lèvera comme un vieux lion, et se haussera comme un lion qui est dans sa force; il ne se couchera point qu'il n'ait mangé la proie, et bu le sang des blessés à mort.25 Alors Balac dit à Balaam : Et bien, ne le maudis point, mais au moins ne le bénis pas.26 Et Balaam répondit à Balac, [et dit] : N'est-ce pas ici ce que je t'ai dit, que tout ce que l'Eternel dirait, je le ferais.27 Balac dit encore à Balaam : Viens maintenant, je te conduirai en un autre lieu; peut-être que Dieu trouvera bon que tu me le maudisses de là.28 Balac conduisit donc Balaam au sommet de Péhor, qui regarde du côté de Jésimon.29 Et Balaam lui dit : Bâtis-moi ici sept autels, et apprête-moi ici sept veaux et sept béliers.30 Balac fit donc comme Balaam lui avait dit; puis il offrit un veau et un bélier sur chaque autel.
1 Na ,a mea a Paraama ki a Paraka, Hanga etahi aata maku kia whitu, kia rite mai hoki maku he puru kia whitu, he hipi toa hoki kia whitu.2 Na rite tonu t Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama: a whakaekea ana e Paraka raua ko Paraama he puru, he hipi, ki tetahi aata, ki tetahi aata.3 Na ka mea a Paraama ki a Paraka, E tu ki te taha o tau tahunga tinana, a ka haere ahau: tera pea a Ihowa e tupono mai ki ahau: a me korero atu e ahau ki a koe te kupu e whakakitea mai e ia ki ahau. Na ka haere ia ki tetahi puke hamore.4 Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama: a ka mea ia ki a ia, Kua oti i ahau nga aata e whitu, kua whakaekea ano hoki he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.5 Na ka homai e Ihowa he kupu ki te waha o Paraama, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, a kia penei tau ki atu.6 A ka hoki atu ia ki a ia, na, i te taha ia o tana tahunga tinana e tu ana, ratou ko nga rangatira katoa o Moapa.7 Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Na Paraka kingi o Moapa ahau i arahi mai i Arame, i nga maunga o te rawhiti, i mea, Haere mai hei kaikanga maku mo Hakopa, haere mai hoki hei whakatara ki a Iharaira.8 Me aha e kanga ai ahau i ta te Atua i kore ai e kanga? me aha hoki e whakatara ai ahau ki ta Ihowa kihai i whakatara?9 Tenei hoki ahau kei te tihi o nga kamaka e titiro atu ana ki a ia, e kite atu ana i a ia i runga i nga pukepuke: nana, he iwi noho ko ia anake, e kore ano hoki e taua i roto i nga tauiwi.10 Ma wai e tatau te puehu o Hakopa, e titiro ranei te maha o te whakawha o Iharaira? Hei te mate o te hunga tika he matenga moku, kia rite hoki toku whakamutunga ki tona!11 Na ka mea a Paraka, ki a Paraama, He aha tau e mea nei ki ahau? i tikina atu koe e ahau hei kanga i oku hoariri, na, kua manaakitia rawatia ratou e koe.12 Na ka whakautua e ia, ka mea, Kaua ranei ahau e mahara ki te whakapuaki i te kupu e homai e Ihowa ki toku waha?13 Na ka mea a Paraka ki a ia, Tena, haere mai taua ki tetahi wahi ke atu, e kite ai koe i a ratou: ko to ratou pito tau e kite ai; e kore hoki koe e kite i a ratou katoa: a hei reira puaki ai i a koe taku kanga mo ratou.14 Na ka kawea ia e ia ki te mara o Topimi, ki te tihi o Pihika, a hanga ana e ia e whitu nga aata, whakaekea atu ana hoki e ia he puru, he hipi, ki tenei aata, ki tenei aata.15 Na ka mea ia ki a Paraka, E tu ki konei ki te taha o tau tahunga tinana, ka whakatau ahau ki ko, ki a Ihowa.16 Na ka tupono a Ihowa ki a Paraama, ka homai e ia he kupu ki tona waha, ka mea, Hoki atu ki a Paraka, kia penei hoki tau ki atu.17 A ka haere atu ia ki a ia, na, e tu ana ia e te taha o tanga tahunga tinana, ratou ko nga rangatira o Moapa. A ka mea a Paraka ki a ia, I pehea mai te kupu a Ihowa?18 Na ka ara tana ki pepeha, ka mea, Whakatika, e Paraka, whakarongo mai; kia whai taringa mai ki ahau, e te tama a Tiporo:19 Ehara te Atua i te tangata e teka ai; i te tama ranei a te tangata e puta ke ai ona whakaaro. Tera ranei ia e korero, a kore ake e mahi? e puaki ranei tana kupu, a kahore e mana?20 Nana, kua riro mai i ahau te kupu manaaki; kua oti hoki i a ia te kupu manaaki; a e kore e taea e ahau te whakaputa ke.21 Kahore i tirohia e ia he kino i a Hakopa, kahore ano hoki i kitea he tutu i a Iharaira: kei a ia a Ihowa, tona Atua, kei roto hoki i a ratou te hamama a te kingi.22 Na Ihowa ratou i whakaputa mai i Ihipa; kei te te unikanga tona kaha.23 He pono kahore he makutu mo Hakopa, kahore ano hoki he whaiwhaia mo Iharaira: hei tenei wa ano ka korerotia a Hakopa, ae ra, a Iharaira, ano te mahi a te Atua!24 Nana, ka whakatika te iwi ano he raiona katua, ka ara ake ano hoki ano he raiona: e kore e takoto, kia kainga ra ano te tupapaku, kia inumia hoki nga toto o te parekura.25 Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Kaua rawa e kanga i a ratou, kaua rawa ranei e manaaki i a ratou.26 Na ka whakautua e Paraama, ka mea ki a Paraka, Kahore ianei ahau i korero ki a koe, i mea, Ko nga mea katoa e korero mai ai a Ihowa, ko tena taku e mea ai?27 Na ka mea a Paraka ki a Paraama, Tena, me kawe koe e ahau ki tetahi atu wahi; tera pea e pai te Atua kia whakapuakina e koe i reira taku kanga mo ratou.28 Katahi ka kawea a Paraama e Paraka ki te tihi o Peoro, e titiro iho ana ki te koraha.29 A ka mea a Paraama ki a Paraka, hanga he aata maku ki konei kia whitu, kia rite hoki maku ki konei he puru kia whitu, he hipi toa kia whitu.30 A rite tonu ta Paraka i mea ai ki nga mea i korerotia e Paraama, a whakaekea ana e ia he puru, he hipi, ki runga ki tenei aata, ki tenei aata.