Te Īnoi o te Ariki
1 Ā, i a ia e īnoi ana i tētahi wāhi, ā, ka mutu, ka kī atu tētahi o āna ākonga ki a ia, "E te Ariki, whakaakona mātou ki te īnoi, me Hoani hoki i whakaako rā i āna ākonga."
2 Ka mea ia ki a rātou, "Ka īnoi koutou, mea atu:
‘E tō mātou Matua i te rangi,
kia tapu tōu ingoa.
Kia tae mai tōu rangatiratanga,
kia meatia tāu e pai ai ki runga ki te whenua,
kia rite anō ki tō te rangi.
3 Hōmai tā mātou taro ki a mātou, tō tēnei rā, tō tēnei rā.
4 Murua ō mātou hara;
e murua ana hoki e mātou o ngā tāngata katoa
e hara ana ki a mātou.
Aua hoki mātou e kawea kia whakawaia.’ "
5 I mea anō ia ki a rātou, "Ko wai o koutou ki te mea he hoa tōna, ā, ka tae atu ki a ia i waenganui pō, ka mea ki a ia, ‘E hoa, hōmai ki ahau ētahi taro, kia toru. 6 Kua tae mai hoki tōku hoa ki ahau i te ara, kāhore āku mea e whakatakoto ai ahau māna.’
7 "Ā, ka whakahoki tērā i roto, ka mea, ‘Hōhā kī! Kāti rā; kua tūtakina noatia ake te tatau, kei te moenga mātou ko āku tamariki; e kore e āhei kia whakatika atu ahau ki te hoatu ki a koe.’ 8 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, ahakoa kāhore ia i whakatika ki te hoatu ki a ia, nō te mea he hoa nōna, mā tāna tohe anō ka ara ake ai ia, ka hoatu ai ki a ia i ngā mea i tonoa e ia.
9 "Ko tāku kupu anō tēnei ki a koutou; īnoi, ā, ka hoatu ki a koutou; e rapu, ā, ka kite koutou; pātukia, ā, ka uakina ki a koutou. 10 Ka whiwhi hoki ngā tāngata katoa ina īnoi; ka kite ina rapu; ka uakina ki te tangata e pātuki ana.
11 "Ko tēhea matua o koutou ki te īnoia e tāna tama tētahi taro, e hoatu rānei ki a ia he kāmaka? Ki te īnoia he ika, e hoatu rānei ki a ia he nākahi hei ika? 12 Ki te īnoia he hua manu, e hoatu rānei ki a ia he kopiona? 13 Ki te mea ko koutou, hunga kino nei, e mātau ana ki te hoatu mea papai ki ā koutou tamariki; tērā noa ake te hōmaitanga o te Wairua Tapu e tō koutou Matua i te rangi ki te hunga e īnoi ana ki a ia."
Ko Īhu rāua ko Perehepura
14 Nā, e pei rēwera ana ia, he mea wahangū anō hoki. Ā, nō te putanga o te rēwera ki waho, ka kōrero te wahangū; ā, mīharo ana te mano. 15 Nā, ka mea ētahi o rātou, "Nā te rangatira o ngā rēwera, nā Perehepura, tāna peinga rēwera." 16 Nā, ka whakamātautau ētahi, ka mea ki tētahi tohu i a ia i te rangi.
17 Otiia, i mātau ia ki ō rātou whakaaro, ā, ka mea ki a rātou, "Ki te tahuri iho tētahi rangatiratanga ki a ia anō, ka kore; ki te tahuri hoki tētahi whare ki tētahi whare, ka hinga. 18 Ā, ki te tahuri iho a Hātana ki a ia anō, me pēhea e tū ai tōna rangatiratanga? E mea nā hoki koutou, nā Perehepura tāku peinga rēwera. 19 Nā, ki te mea nā Perehepura tāku peinga rēwera, nā wai te peinga a ā koutou tama? Mō konei hei kaiwhakawā rātou mō koutou. 20 Tēnā ki te mea nā te ringa o te Atua tāku peinga rēwera, inā, kua tae mai te rangatiratanga o te Atua ki a koutou.
21 "Ki te tiakina e te tangata kaha, he patu nei āna, tōna whare, ka āta takoto āna taonga. 22 Ki te puta mai ia te mea e kaha atu ana i a ia, ā, ka hinga tērā, nā, ka tangohia āna patu i whakamanawa ai ia, ka tuwhatuwhaia ōna taonga.
23 "Ko te tangata ehara i te hoa nōku, he hoariri ia ki ahau, ko te tangata kāhore e kohikohi tahi māua, e tītaritari ana."
Te Hokinga mai o te Wairua Poke
24 "Ka puta te wairua poke i roto i te tangata, ka hāereere ia rā ngā wāhi waikore rapu okiokinga ai; ā, kāhore e kitea, ka mea ia, ‘Ka hoki ahau ki tōku whare i puta mai ai ahau.’ 25 Ā, nō te taenga atu, rokohanga atu kua oti te tahitahi, te whakapaipai. 26 Nā, ka haere ia, ka tango i ētahi atu wairua tokowhitu, he kino atu i a ia; ā, ka tomo atu, ka noho i reira; ā, kino atu i te tīmatanga te whakamutunga o taua tangata."
Te Hari Pono
27 Ā, i a ia e kōrero ana i ēnei mea, ka karanga ake tētahi wahine i roto i te mano, ka mea ki a ia, "Koa tonu te kōpū i kawea ai koe, me ngā ū i ngotea e koe."
28 Anō rā hoki ko ia, "Engari rā, tino koa te hunga e whakarongo ana ki te kupu a te Atua, ā, e mahi ana."
Te Rapu mō tētahi Tohu
29 Ā, nō ka rūpeke te mano, ka anga ia ka kōrero, "He whakatupuranga kino tēnei; e rapu ana ki tētahi tohu, ā, e kore tētahi tohu e hoatu, ko te tohu anake o Hona poropiti. 30 I waiho nei hoki a Hona hei tohu ki ngā tāngata o Ninewe, ka pērā anō te Tama a te tangata ki tēnei whakatupuranga. 31 Ka whakatika ngātahi te kuīni o te tonga i te whakawākanga me ngā tāngata o tēnei whakatupuranga, ka whakatau i te hē ki a rātou; i haere hoki ia i ngā pito o te whenua ki te whakarongo ki te whakaaro nui o Horomona; ā, tēnei tētahi he nui kē atu i a Horomona. 32 Ka whakatika ngātahi ngā tāngata o Ninewe i te whakawākanga me tēnei whakatupuranga, ka whakatau i te hē ki a rātou, i rīpenetā hoki rātou i te kauwhautanga a Hona; ā, tēnei tētahi he nui kē atu i a Hona!"
Te Māramatanga o te Tinana
33 "Ka tahuna te rama, e kore e waiho e te tangata ki te wāhi ngaro, ki raro rānei i te pūhera, engari ki runga ki te tūranga, kia kitea ai te mārama e te hunga e tomo atu ana. 34 Ko te kanohi te rama o te tinana. Nā, ki te ātea tōu kanohi, ka mārama anō tōu tinana katoa; tēnā ki te kino, ka pōuri anō hoki tōu tinana. 35 Nā reira, kia āta titiro mehemea ehara i te pōuri te mārama i roto i a koe. 36 Nā, ki te mārama tōu tinana katoa, ā, ki te kore ōna wāhi pōuri, ka mārama katoa anō, me te mea ko te mura o te rama e whakamārama ana i a koe."
Ka Whakapae a Īhu i ngā Parihi me ngā Kaiako i te Ture
37 Nā, i a ia e kōrero ana, ka tono tētahi Parihi kia kai ia ki a ia; ā, haere ana ia ki roto, ka noho. 38 Ā, i te kitenga o te Parihi, ka mīharo nō te mea kāhore ia e horoi i mua o te kainga.
39 Ka mea te Ariki ki a ia, "Tēnei koutou, e ngā Parihi, te horoi nei i waho o te kapu, o te rīhi; ko roto ia o koutou e kī ana i te pāhua, i te kino. 40 E te hunga kūware, kīhai ianei i hangā a roto e te kaihanga o waho? 41 Engari, hoatu ngā mea o roto hei atawhainga mō ngā rawakore; ā, ka mā ngā mea katoa ki a koutou.
42 "Otirā, auē, te mate mō koutou, e ngā Parihi! E hoatu ana hoki e koutou te wāhi whakatekau, o te miniti, o te rū, o ngā otaota katoa, ā, kapea ake te whakarite whakawā me te aroha ki te Atua; he tika anō ko ēnei kia meatia kia kaua anō hoki ērā e kapea.
43 "Auē te mate mō koutou, e ngā Parihi! Ko tā koutou hoki e rawe ai ko ngā nohoanga rangatira i ngā whare karakia, me ngā ohatanga i ngā kāinga hokohoko.
44 "Auē te mate mō koutou, e ngā karaipi, e ngā Parihi, e te hunga tinihanga! E rite nā koutou ki ngā urupā ngaro, e kore e kitea e ngā tāngata e hāereere ana i runga."
45 Nā, ka whakahoki tētahi o ngā kaiwhakaako o te ture, ka mea ki a ia, "E te Kaiwhakaako, he whakahē anō hoki mō mātou ēnei kōrero āu."
46 Nā, ko tāna meatanga, "Auē te mate mō koutou hoki, e ngā kaiwhakaako o te ture! E whakawaha ana hoki koutou i ngā tāngata ki ngā kawenga taimaha rawa hei pīkaunga, ā, e kore tētahi o ō koutou matihao e pā atu ki aua kawenga.
47 "Auē te mate mō koutou! Ko koutou nei hoki hei hanga i ngā urupā o ngā poropiti, nā ō koutou mātua hoki rātou i whakamate. 48 Nā, he kaiwhakaatu koutou he kaiwhakaae ki ngā mahi a ō koutou mātua; nā rātou hoki rātou i whakamate, ko koutou hoki hei hanga i ō rātou urupā. 49 Nā konei anō te mātauranga o te Atua i mea ai, ‘Māku e tono he poropiti, he āpōtoro ki a rātou, ā, ka whakamate, ka tūkino rātou i ētahi o rātou.’ 50 Kia rapua ai he utu i tēnei whakapaparanga mō te toto o ngā poropiti katoa i ringihia nei nō te tīmatanga rā anō o te ao; 51 nō te toto o Āpera, tae noa ki te toto o Hakaraia i mate nei ki waenganui o te āta o te wāhi tapu, āe rā, ka mea atu ahau ki a koutou, E rapua he utu i tēnei whakapaparanga.
52 "Auē te mate mō koutou, e ngā kaiwhakaako o te ture! Kua tangohia hoki e koutou te kī o te mātauranga; kīhai koutou i tomo ki roto, ā, i ārai hoki koutou i te hunga e tomo ana."
53 Nā, i tōna putanga mai ki waho, ā, ka tīmata te tohetohe kaha a ngā karaipi, a ngā Parihi ki a ia, he mea kia maha atu ai āna kōrero 54 e whakamoho ana hoki, kia mau tētahi kupu a tōna māngai.
1 예수께서 한 곳에서 기도하시고 마치시매 제자 중 하나가 여짜오되 주여 요한이 자기 제자들에게 기도를 가르친 것과 같이 우리에게도 가르쳐 주옵소서 2 예수께서 이르시되 너희는 기도할 때에 이렇게 하라 아버지여 이름이 거룩히 여김을 받으시오며 나라이 임하옵시며 3 우리에게 날마다 일용할 양식을 주옵시고 4 우리가 우리에게 죄 지은 모든 사람을 용서하오니 우리 죄도 사하여 주옵시고 우리를 시험에 들게 하지 마옵소서 하라 5 또 이르시되 너희 중에 누가 벗이 있는데 밤중에 그에게 가서 말하기를 벗이여 떡 세 덩이를 내게 빌리라 6 내 벗이 여행 중에 내게 왔으나 내가 먹일 것이 없노라 하면 7 저가 안에서 대답하여 이르되 나를 괴롭게 하지 말라 문이 이미 닫혔고 아이들이 나와 함께 침소에 누웠으니 일어나 네게 줄 수가 없노라 하겠느냐 8 내가 너희에게 말하노니 비록 벗됨을 인하여서는 일어나 주지 아니할찌라도 그 강청함을 인하여 일어나 그 소용대로 주리라 9 내가 또 너희에게 이르노니 구하라 그러면 너희에게 주실 것이요 찾으라 그러면 찾을 것이요 문을 두드리라 그러면 너희에게 열릴 것이니 10 구하는 이마다 받을 것이요 찾는 이가 찾을 것이요 두드리는 이에게 열릴 것이니라 11 너희 중에 아비된 자 누가 아들이 생선을 달라 하면 생선 대신에 뱀을 주며 12 알을 달라 하면 전갈을 주겠느냐 13 너희가 악할찌라도 좋은 것을 자식에게 줄줄 알거든 하물며 너희 천부께서 구하는 자에게 성령을 주시지 않겠느냐 하시니라 14 예수께서 한 벙어리 귀신을 쫓아 내시니 귀신이 나가매 벙어리가 말하는지라 무리들이 기이히 여겼으나
15 그 중에 더러는 말하기를 저가 귀신의 왕 바알세불을 힘입어 귀신을 쫓아낸다 하고 16 또 더러는 예수를 시험하여 하늘로서 오는 표적을 구하니 17 예수께서 저희 생각을 아시고 이르시되 스스로 분쟁하는 나라마다 황폐하여지며 스스로 분쟁하는 집은 무너지느니라 18 너희 말이 내가 바알세불을 힘입어 귀신을 쫓아낸다 하니 만일 사단이 스스로 분쟁하면 저의 나라가 어떻게 서겠느냐 19 내가 바알세불을 힘입어 귀신을 쫓아내면 너희 아들들은 누구를 힘입어 쫓아내느냐 그러므로 저희가 너희 재판관이 되리라 20 그러나 내가 만일 하나님의 손을 힘입어 귀신을 쫓아내는 것이면 하나님의 나라가 이미 너희에게 임하였느니라 21 강한 자가 무장을 하고 자기 집을 지킬 때에는 그 소유가 안전하되 22 더 강한 자가 와서 저를 이길 때에는 저의 믿던 무장을 빼앗고 저의 재물을 나누느니라 23 나와 함께 아니하는 자는 나를 반대하는 자요 나와 함께 모으지 아니하는 자는 헤치는 자니라 24 더러운 귀신이 사람에게서 나갔을 때에 물 없는 곳으로 다니며 쉬기를 구하되 얻지 못하고 이에 가로되 내가 나온 내 집으로 돌아가리라 하고 25 와 보니 그 집이 소제되고 수리되었거늘 26 이에 가서 저보다 더 악한 귀신 일곱을 데리고 들어가서 거하니 그 사람의 나중 형편이 전보다 더 심하게 되느니라 27 이 말씀 하실 때에 무리 중에서 한 여자가 음성을 높여 가로되 당신을 밴 태와 당신을 먹인 젖이 복이 있도소이다 하니
28 예수께서 가라사대 오히려 하나님의 말씀을 듣고 지키는 자가 복이 있느니라 하시니라 29 무리가 모였을 때에 예수께서 말씀하시되 이 세대는 악한 세대라 표적을 구하되 요나의 표적 밖에는 보일 표적이 없나니
30 요나가 니느웨 사람들에게 표적이 됨과 같이 인자도 이 세대에 그러하리라 31 심판 때에 남방 여왕이 일어나 이 세대 사람을 정죄하리니 이는 그가 솔로몬의 지혜로운 말을 들으려고 땅 끝에서 왔음이어니와 솔로몬보다 더 큰이가 여기 있으며 32 심판 때에 니느웨 사람들이 일어나 이 세대 사람을 정죄하리니 이는 그들이 요나의 전도를 듣고 회개하였음이어니와 요나보다 더 큰이가 여기 있느니라 33 누구든지 등불을 켜서 움속에나 말 아래 두지 아니하고 등경 위에 두나니 이는 들어가는 자로 그 빛을 보게 하려 함이니라 34 네 몸의 등불은 눈이라 네 눈이 성하면 온 몸이 밝을 것이요 만일 나쁘면 네 몸도 어두우리라 35 그러므로 네 속에 있는 빛이 어둡지 아니한가 보라 36 네 온 몸이 밝아 조금도 어두운데가 없으면 등불의 광선이 너를 비출 때와 같이 온전히 밝으리라 하시니라 37 예수께서 말씀하실 때에 한 바리새인이 자기와 함께 점심 잡수시기를 청하므로 들어가 앉으셨더니
38 잡수시기 전에 손 씻지 아니하심을 이 바리새인이 보고 이상히 여기는지라 39 주께서 이르시되 너희 바리새인은 지금 잔과 대접의 겉은 깨끗이 하나 너희 속인즉 탐욕과 악독이 가득하도다 40 어리석은 자들아 밖을 만드신 이가 속도 만들지 아니하셨느냐 41 오직 그 안에 있는 것으로 구제하라 그리하면 모든 것이 너희에게 깨끗하리라 42 화 있을찐저 너희 바리새인이여 너희가 박하와 운향과 모든 채소의 십일조를 드리되 공의와 하나님께 대한 사랑은 버리는도다 그러나 이것도 행하고 저것도 버리지 아니하여야 할찌니라 43 화 있을찐저 너희 바리새인이여 너희가 회당의 높은 자리와 시장에서 문안 받는 것을 기뻐하는도다 44 화 있을찐저 너희여 너희는 평토장한 무덤 같아서 그 위를 밟는 사람이 알지 못하느니라 45 한 율법사가 예수께 대답하여 가로되 선생님 이렇게 말씀하시니 우리까지 모욕하심이니이다
46 가라사대 화 있을찐저 또 너희 율법사여 지기 어려운 짐을 사람에게 지우고 너희는 한 손가락도 이 짐에 대지 않는도다 47 화 있을찐저 너희는 선지자들의 무덤을 쌓는도다 저희를 죽인 자도 너희 조상들이로다 48 이와 같이 저희는 죽이고 너희는 쌓으니 너희가 너희 조상의 행한 일에 증인이 되어 옳게 여기는도다 49 이러므로 하나님의 지혜가 일렀으되 내가 선지자와 사도들을 저희에게 보내리니 그 중에 더러는 죽이며 또 핍박하리라 하였으니 50 창세 이후로 흘린 모든 선지자의 피를 이 세대가 담당하되 51 곧 아벨의 피로부터 제단과 성전 사이에서 죽임을 당한 사가랴의 피까지 하리라 내가 너희에게 이르노니 과연 이 세대가 담당하리라 52 화 있을찐저 너희 율법사여 너희가 지식의 열쇠를 가져가고 너희도 들어가지 않고 또 들어가고자 하는 자도 막았느니라 하시니라 53 거기서 나오실 때에 서기관과 바리새인들이 맹렬히 달라붙어 여러가지 일로 힐문하고 54 그 입에서 나오는 것을 잡고자 하여 목을 지키더라