Te Riri o Hona me te Mahi Tohu a te Atua
1 Otiia ki tā Hona, nui atu te hē, ā, mura ana tōna riri. 2 Ā, ka īnoi ia, ki a Ihowā, ka mea, "Auē, e Ihowā, he teka ianei ko tāku tēnei i mea ai i ahau anō i tōku whenua? Nā reira ahau i rere wawe ai ki Tarahihi; i mōhio hoki ahau he Atua atawhai koe, he tohu tangata, he pūhoi ki te riri, he nui te aroha, e puta kē ana te whakaaro mō te kino. 3 Nā, tērā rā, e Ihowā, kia mate ahau āianei; he pai atu hoki i te ora te mate mōku."
4 Anō rā ko Ihowā, "He mea pai rānei kia riri koe?"
5 Nā, ka puta a Hona i roto i te pā, ā, noho ana i te taha ki te rāwhiti o te pā; kei te hanga i tētahi tīhokahoka mōna ki reira, noho ana i raro i te taumarumarunga iho, kia kite rā anō ka ahatia rānei te pā.
6 Nā, kua rite i a Ihowā tētahi hue, meinga ana e ia kia eke ki runga ki a Hona, hei whakamarumaru mō tōna māhunga, hei whakaora mōna i a ia i mamae rā. Nā, nui atu te koa o Hona ki te hue rā. 7 Nā, kua rite anō i te Atua he huhu i te aonga ake o te rā, ā, ngaua iho e tērā te hue, nā, kua maroke. 8 Nā, i te whitinga o te rā kua rite mai anō i te Atua tētahi hau pūmāhu, he marangai; āki tonu mai te rā ki runga ki te māhunga o Hona, whakaruhi noa iho, ā, īnoi ana mōna kia mate ia, i mea ia, "Pai atu i te ora te mate mōku."
Ka Rīria a Hona
9 Nā, ka mea te Atua ki a Hona, "He pai rānei kia riri koe ki te hue?"
Anō rā ko ia, "He pai anō kia riri ahau ā mate noa."
10 Anō rā ko Ihowā, "I manawapā koe ki te hue kīhai nā i mahia e koe, kīhai anō i whakatupuria e koe; kotahi anō te pō i tupu ake ai, kotahi anō te pō i kore ai. 11 Ā, kaua ianei ahau e manawapā ki Ninewe ki taua pā nui, he tokomaha nei ōna tāngata i ngā mano e ono tekau tōpū, he hunga kāhore nei e mōhio ki ō rātou ringa matau, ki ō rātou ringa mauī, he maha anō hoki ngā kararehe?"
Mécontentement de Jonas, et reproches de l’Éternel
1 Cela déplut fort à Jonas, et il fut irrité. 2 Il implora l’Éternel, et il dit: Ah! Éternel, n’est-ce pas ce que je disais quand j’étais encore dans mon pays? C’est ce que je voulais prévenir en fuyant à Tarsis. Car je savais que tu es un Dieu Ex 34:6.Ps 86:5.Joë 2:13.compatissant et miséricordieux, lent à la colère et riche en bonté, et qui te repens du mal. 3 Maintenant, Éternel, prends-moi donc la vie, car la mort m’est préférable à la vie. 4 L’Éternel répondit: Fais-tu bien de t’irriter? 5 Et Jonas sortit de la ville, et s’assit à l’orient de la ville, là il se fit une cabane, et s’y tint à l’ombre, jusqu’à ce qu’il vît ce qui arriverait dans la ville. 6 L’Éternel Dieu fit croître un ricin, qui s’éleva au-dessus de Jonas, pour donner de l’ombre sur sa tête et pour lui ôter son irritation. Jonas éprouva une grande joie à cause de ce ricin. 7 Mais le lendemain, à l’aurore, Dieu fit venir un ver qui piqua le ricin, et le ricin sécha. 8 Au lever du soleil, Dieu fit souffler un vent chaud d’orient, et le soleil frappa la tête de Jonas, au point qu’il tomba en défaillance. Il demanda la mort, et dit: La mort m’est préférable à la vie. 9 Dieu dit à Jonas: Fais-tu bien de t’irriter à cause du ricin? Il répondit: Je fais bien de m’irriter jusqu’à la mort. 10 Et l’Éternel dit: Tu as pitié du ricin qui ne t’a coûté aucune peine et que tu n’as pas fait croître, qui est né dans une nuit et qui a péri dans une nuit. 11 Et moi, je n’aurais pas pitié de Ninive, la grande ville, dans laquelle se trouvent plus de cent vingt mille hommes qui ne savent pas distinguer leur droite de leur gauche, et des animaux en grand nombre!