Johannese evangeelium 19

Jeesuse mõistetakse surma

1 Siis viis Pilaatus Jeesuse ära ja laskis teda piitsutada. 2 Sõdurid panid talle pähe kibuvitstest punutud pärja ning selga purpurpunase rüü. 3 Nad astusid ta ette, öeldes: „Tervitus, juutide kuningas!" ning lõid talle vastu nägu.

4 Pilaatus tuli taas välja ja ütles: „Vaadake, ma toon ta teie ette teile teadmiseks, et mina ei leia temal ühtki süüd!" 5 Siis tuli Jeesus välja, kandes peas kibuvitsapärga ja seljas purpurpunast rüüd.

„Siin on see mees!" ütles Pilaatus neile.

6 Jeesust nähes karjusid ülempreestrid ja valvurid: „Löö ta risti, löö ta risti!"

„Võtke teie ta ja lööge ise risti," ütles Pilaatus. „Mina ei leia temal ühtki süüd."

7 „Meil on Seadus," vastasid juudid, „ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on kuulutanud ennast Jumala Pojaks."

8 Seda kuuldes hakkas Pilaatus tõsiselt kartma. 9 Ta läks tagasi kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sa pärit oled?" Aga Jeesus ei vastanud. 10 Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa keeldud minuga rääkimast? Kas sa ei mõista, et minu võimuses on sind vabaks lasta või risti lüüa?"

11 „Sul ei oleks minu üle mingit võimu," vastas Jeesus, „kui see ei oleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem süü sellel, kes mind sinu kätte andis."

12 Sellest alates üritas Pilaatus Jeesust vabaks lasta. Ent juudid karjusid: „Kui sa tema vabaks lased, ei ole sa keisri sõber. Igaüks, kes kuulutab ennast kuningaks, on keisri vastane."

13 Seda kuuldes tõi Pilaatus Jeesuse välja ning istus kohtunikutoolile paigas, mille nimi on Kivipõrand, heebrea keeles Gabbatha. 14 Oli paasapühade ettevalmistuspäev, lõunaaeg.

„Siin on teie kuningas!" ütles Pilaatus juutidele.

15 End need karjusid vastu: „Vii ta minema! Vii ta minema! Löö ta risti!"

„Kas ma pean teie kuninga risti lööma?" küsis Pilaatus.

„Meil ei ole muud kuningat kui keiser," vastasid ülempreestrid.

16 Siis andis Pilaatus Jeesuse ristilöömiseks sõdurite kätte.

Jeesuse ristilöömine

Sõdurid võtsid Jeesuse kaasa. 17 Oma risti kandes läks ta Pealuuks hüütud paika, mis on heebrea keeles Kolgata. 18 Seal lõid nad risti Jeesuse ja veel kaks meest koos temaga: teine teisele poole ja tema nende vahele.

19 Pilaatus lasi kirjutada ja ristile kinnitada sildi. Seal olid sõnad:

Naatsareti Jeesus, juutide kuningas

20 Seda silti luges palju juute, sest Jeesuse ristilöömise paik oli linna lähedal. Kirjutatud oli heebrea, ladina ja kreeka keeles. 21 Juutide ülempreestrid palusid Pilaatust: „Ära kirjuta „Juutide kuningas", vaid: „Tema on öelnud: „Mina olen juutide kuningas." " "

22 Kuid Pilaatus vastas: „Mida ma olen kirjutanud, seda ma olen kirjutanud."

23 Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta riided ja jagasid nelja sõduri vahel ära. Nad võtsid ka särgi, mis oli ilma õmblusteta, ülalt alla ühes tükis kootud. 24 Seepärast ütlesid nad üksteisele: „Ärme tee seda katki, vaid heidame liisku, kellele see saab!" Nii sündis, et läheks täide Pühakirja sõna:

„Nad on jaotanud omavahel mu riided

ja heitnud liisku mu rõivaste üle."

Seda sõdurid tegidki.

25 Jeesuse risti juures seisid ka tema ema, ema õde, Kloopase naine Maarja ning Maarja Magdaleena. 26 Kui Jeesus nägi oma ema ja tema kõrval seismas jüngrit, keda ta armastas, ütles ta emale: „Naine, see on sinu poeg!" 27 Siis ütles ta oma jüngrile: „See on sinu ema!" Sellest ajast võttis jünger Jeesuse ema enda juurde elama.

Jeesuse surm

28 Pärast seda ütles Jeesus, teades, et nüüd on kõik lõpetatud, ja et Pühakiri läheks täide: „Mul on janu!" 29 Seal seisis anum hapu veiniga. Nad panid veini kastetud käsna iisopivarre otsa ja tõstsid ta suu juurde. 30 Kui nüüd Jeesus oli võtnud veini, ütles ta: „See on lõpetatud!" Siis langetas ta pea ja heitis hinge.

31 Ent juudid ei tahtnud, et hukatud jääksid ristile hingamispäevaks – paasanädalal oli see suur püha. Seepärast palusid nad Pilaatust, et ta käsiks murda ristilöödute jalaluud ja võtta nad maha. 32 Sõdurid tulidki ja murdsid jalaluud mõlemal mehel, kes olid risti löödud koos Jeesusega. 33 Kui nad Jeesuse juurde jõudsid ja nägid, et ta on juba surnud, jätsid nad tema jalaluud murdmata. 34 Selle asemel torkas üks sõdureist odaga ta küljesse ning sealt voolas välja verd ja vett. 35 Üks pealtnägija on seda tunnistanud ja see tunnistus on õige. Ta teab, et ta räägib tõtt – et teiegi võiksite uskuda. 36 Nii läks täide Pühakirja ettekuulutus: „Ühtki tema luud ei purustata." 37 Ja nagu üks teine ettekuulutus ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud."

Jeesuse matmine

38 Pärast seda pöördus Joosep Arimaatiast Pilaatuse poole palvega, et ta võiks Jeesuse surnukeha ristilt maha võtta. Joosep oli Jeesuse jünger, aga mitte avalikult, sest ta kartis juute. Pilaatuse loal ta tuli ja võttis surnukeha maha. 39 Nüüd saabus ka Nikodeemos, kes oli kord öösel Jeesuse juures käinud, ja tõi umbes kolmekümne nelja kilogrammi jagu aaloega segatud mürri. 40 Siis võtsid nad Jeesuse surnukeha ja mähkisid ta koos lõhnarohtudega linasesse kangasse, nagu on juutide matusekomme. 41 Ristilöömise kohas oli aed ja seal asus uus haud, kuhu ei olnud veel kedagi maetud. 42 Et hingamispäev oli algamas ja haud oli lähedal, siis panid nad Jeesuse sinna.

1 Then Pilate therefore took Jesus, and scourged him. 2 And the soldiers platted a crown of thorns, and put it on his head, and they put on him a purple robe, 3 And said, Hail, King of the Jews! and they smote him with their hands. 4 Pilate therefore went forth again, and saith unto them, Behold, I bring him forth to you, that ye may know that I find no fault in him. 5 Then came Jesus forth, wearing the crown of thorns, and the purple robe. And Pilate saith unto them, Behold the man! 6 When the chief priests therefore and officers saw him, they cried out, saying, Crucify him, crucify him. Pilate saith unto them, Take ye him, and crucify him: for I find no fault in him. 7 The Jews answered him, We have a law, and by our law he ought to die, because he made himself the Son of God.

8 When Pilate therefore heard that saying, he was the more afraid; 9 And went again into the judgment hall, and saith unto Jesus, Whence art thou? But Jesus gave him no answer. 10 Then saith Pilate unto him, Speakest thou not unto me? knowest thou not that I have power to crucify thee, and have power to release thee? 11 Jesus answered, Thou couldest have no power at all against me, except it were given thee from above: therefore he that delivered me unto thee hath the greater sin. 12 And from thenceforth Pilate sought to release him: but the Jews cried out, saying, If thou let this man go, thou art not Cæsar’s friend: whosoever maketh himself a king speaketh against Cæsar.

13 When Pilate therefore heard that saying, he brought Jesus forth, and sat down in the judgment seat in a place that is called the Pavement, but in the Hebrew, Gabbatha. 14 And it was the preparation of the passover, and about the sixth hour: and he saith unto the Jews, Behold your King! 15 But they cried out, Away with him, away with him, crucify him. Pilate saith unto them, Shall I crucify your King? The chief priests answered, We have no king but Cæsar. 16 Then delivered he him therefore unto them to be crucified. And they took Jesus, and led him away. 17 And he bearing his cross went forth into a place called the place of a skull, which is called in the Hebrew Golgotha: 18 Where they crucified him, and two other with him, on either side one, and Jesus in the midst.

19 And Pilate wrote a title, and put it on the cross. And the writing was, JESUS OF NAZARETH THE KING OF THE JEWS. 20 This title then read many of the Jews: for the place where Jesus was crucified was nigh to the city: and it was written in Hebrew, and Greek, and Latin. 21 Then said the chief priests of the Jews to Pilate, Write not, The King of the Jews; but that he said, I am King of the Jews. 22 Pilate answered, What I have written I have written.

23 Then the soldiers, when they had crucified Jesus, took his garments, and made four parts, to every soldier a part; and also his coat: now the coat was without seam, woven from the top throughout. 24 They said therefore among themselves, Let us not rend it, but cast lots for it, whose it shall be: that the scripture might be fulfilled, which saith, They parted my raiment among them, and for my vesture they did cast lots. These things therefore the soldiers did.

25 Now there stood by the cross of Jesus his mother, and his mother’s sister, Mary the wife of Cleophas, and Mary Magdalene. 26 When Jesus therefore saw his mother, and the disciple standing by, whom he loved, he saith unto his mother, Woman, behold thy son! 27 Then saith he to the disciple, Behold thy mother! And from that hour that disciple took her unto his own home.

28 After this, Jesus knowing that all things were now accomplished, that the scripture might be fulfilled, saith, I thirst. 29 Now there was set a vessel full of vinegar: and they filled a spunge with vinegar, and put it upon hyssop, and put it to his mouth. 30 When Jesus therefore had received the vinegar, he said, It is finished: and he bowed his head, and gave up the ghost. 31 The Jews therefore, because it was the preparation, that the bodies should not remain upon the cross on the sabbath day, (for that sabbath day was an high day,) besought Pilate that their legs might be broken, and that they might be taken away. 32 Then came the soldiers, and brake the legs of the first, and of the other which was crucified with him. 33 But when they came to Jesus, and saw that he was dead already, they brake not his legs: 34 But one of the soldiers with a spear pierced his side, and forthwith came there out blood and water. 35 And he that saw it bare record, and his record is true: and he knoweth that he saith true, that ye might believe. 36 For these things were done, that the scripture should be fulfilled, A bone of him shall not be broken. 37 And again another scripture saith, They shall look on him whom they pierced.

38 And after this Joseph of Arimathaea, being a disciple of Jesus, but secretly for fear of the Jews, besought Pilate that he might take away the body of Jesus: and Pilate gave him leave. He came therefore, and took the body of Jesus. 39 And there came also Nicodemus, which at the first came to Jesus by night, and brought a mixture of myrrh and aloes, about an hundred pound weight. 40 Then took they the body of Jesus, and wound it in linen clothes with the spices, as the manner of the Jews is to bury. 41 Now in the place where he was crucified there was a garden; and in the garden a new sepulchre, wherein was never man yet laid. 42 There laid they Jesus therefore because of the Jews’ preparation day; for the sepulchre was nigh at hand.