Matteuse evangeelium 17

Jeesuse muutmine

1 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele. 2 Seal Jeesus muudeti nende nähes. Ta pale säras otsekui päike ja ta riided said valgeks otsekui valgus. 3 Siis Mooses ja Eelija ilmusid neile ja rääkisid Jeesusega.

4 Peetrus ütles Jeesusele: „Issand, siin on meil hea olla! Kui sa soovid, siis ma teen siia kolm telki: sulle ühe, Moosesele ühe ja Eelijale ühe."

5 Kui ta alles rääkis, siis helendav pilv kattis neid ja pilvest kostis hääl:

„See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel. Teda kuulake!"

6 Seda kuuldes langesid jüngrid hirmunult silmini maha; 7 aga Jeesus astus nende juurde, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles, ärge kartke!" 8 Kui nad siis pilgu tõstsid, ei näinud nad kedagi muud kui ainult Jeesust.

9 Mäelt alla laskudes keelas Jeesus neid: „Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist!"

10 „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?" küsisid jüngrid temalt.

11 „Eelija tuleb tõepoolest ja seab kõik korda," vastas Jeesus. 12 „Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad ei ole teda ära tundnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Niisamuti peab ka Inimese Poeg kannatama nende käes." 13 Siis jüngrid said aru, et ta rääkis neile Ristija Johannesest.

Kurjast vaimust vaevatud poisi tervendamine

14 Kui nad rahva juurde jõudsid, lähenes Jeesusele üks mees, põlvitas ta ette 15 ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale! Ta on langetõbine ja vaevleb hirmsasti. Ta kukub sageli tulle ja sageli vette! 16 Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, aga nemad ei suutnud teda tervendada."

17 „Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv," vastas Jeesus, „kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge ta minu juurde!" 18 Ja Jeesus sõitles kurja vaimu, nii et see läks poisist välja ja samal tunnil sai poiss terveks.

19 Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Miks meie ei suutnud seda kurja vaimu välja ajada?"

20 „Sest teil on nii vähe usku!" vastas Jeesus. „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku kasvõi sinepiseemne jagu, siis võiksite öelda sellele mäele: „Mine siit sinna!", ja ta läheb. Miski ei oleks teile siis võimatu. 21 See sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega."

Jeesus räägib teist korda oma surmast

22 Kui nad Galileas kokku said, ütles Jeesus neile: „Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte 23 ja nad tapavad tema ning kolmandal päeval äratatakse ta üles." Ja jüngrid kurvastasid väga.

Jeesus maksab templimaksu

24 Aga kui Jeesus ja jüngrid Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja küsisid: „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?"

25 „Maksab küll," vastas ta.

Kui Peetrus majja tuli, alustas Jeesus juttu: „Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad maailma kuningad tolli ja maksu? Kas oma lastelt või võõrastelt?"

26 „Võõrastelt," vastas Peetrus.

„Järelikult on lapsed sellest vabad," ütles Jeesus. 27 „Aga et me neid ei pahandaks, mine järvele, viska õng vette ja tõmba välja esimene kala, mis otsa tuleb. Ja kui sa tema suu avad, leiad hõberaha.*17:27 Kreeka k stateer. Stateer võrdus nelja drahmiga. Templimaks oli kaks drahmi. Anna see maksuks minu ja teie eest!"

1 And after six days Jesus taketh Peter, James, and John his brother, and bringeth them up into an high mountain apart, 2 And was transfigured before them: and his face did shine as the sun, and his raiment was white as the light. 3 And, behold, there appeared unto them Moses and Elias talking with him. 4 Then answered Peter, and said unto Jesus, Lord, it is good for us to be here: if thou wilt, let us make here three tabernacles; one for thee, and one for Moses, and one for Elias. 5 While he yet spake, behold, a bright cloud overshadowed them: and behold a voice out of the cloud, which said, This is my beloved Son, in whom I am well pleased; hear ye him. 6 And when the disciples heard it, they fell on their face, and were sore afraid. 7 And Jesus came and touched them, and said, Arise, and be not afraid. 8 And when they had lifted up their eyes, they saw no man, save Jesus only. 9 And as they came down from the mountain, Jesus charged them, saying, Tell the vision to no man, until the Son of man be risen again from the dead. 10 And his disciples asked him, saying, Why then say the scribes that Elias must first come? 11 And Jesus answered and said unto them, Elias truly shall first come, and restore all things. 12 But I say unto you, That Elias is come already, and they knew him not, but have done unto him whatsoever they listed. Likewise shall also the Son of man suffer of them. 13 Then the disciples understood that he spake unto them of John the Baptist.

14 And when they were come to the multitude, there came to him a certain man, kneeling down to him, and saying, 15 Lord, have mercy on my son: for he is lunatick, and sore vexed: for ofttimes he falleth into the fire, and oft into the water. 16 And I brought him to thy disciples, and they could not cure him. 17 Then Jesus answered and said, O faithless and perverse generation, how long shall I be with you? how long shall I suffer you? bring him hither to me. 18 And Jesus rebuked the devil; and he departed out of him: and the child was cured from that very hour. 19 Then came the disciples to Jesus apart, and said, Why could not we cast him out? 20 And Jesus said unto them, Because of your unbelief: for verily I say unto you, If ye have faith as a grain of mustard seed, ye shall say unto this mountain, Remove hence to yonder place; and it shall remove; and nothing shall be impossible unto you. 21 Howbeit this kind goeth not out but by prayer and fasting.

22 And while they abode in Galilee, Jesus said unto them, The Son of man shall be betrayed into the hands of men: 23 And they shall kill him, and the third day he shall be raised again. And they were exceeding sorry.

24 And when they were come to Capernaum, they that received tribute money came to Peter, and said, Doth not your master pay tribute? 25 He saith, Yes. And when he was come into the house, Jesus prevented him, saying, What thinkest thou, Simon? of whom do the kings of the earth take custom or tribute? of their own children, or of strangers? 26 Peter saith unto him, Of strangers. Jesus saith unto him, Then are the children free. 27 Notwithstanding, lest we should offend them, go thou to the sea, and cast an hook, and take up the fish that first cometh up; and when thou hast opened his mouth, thou shalt find a piece of money: that take, and give unto them for me and thee.