1 Te teate hästi, vennad ja õed, et meie külaskäik teie juurde ei olnud tulemusteta. 2 Kuigi, nagu te teate, me olime eelnevalt kannatanud ja meid teotati Filippis, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada tema evangeeliumi rohkele vastuseisule vaatamata. 3 Kutse, mille me esitasime, ei ole ajendatud eksitusest või räpasest tagamõttest. Samuti ei püüa me teid kavalusega võita. 4 Vastupidi, me kuulutame kui need, kelle Jumal on heaks kiitnud ja kellele ta on oma evangeeliumi usaldanud. Me ei püüa meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes uurib läbi meie südamed. 5 Te teate, et me ei ole kunagi tulnud meelitavate sõnade ega varjatud ahnusega: Jumal on meie tunnistajaks. 6 Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega kelleltki teiselt, 7 ehkki me võiksime Kristuse apostlitena rõhutada oma tähtsust. Selle asemel olime leebed teie keskel.
Nii nagu imetav ema kannab hoolt oma laste eest, 8 nii hoolitsesime meiegi teie eest. Kuna me armastasime teid nii väga, oli meil hea meel jagada teiega mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka meie elu. 9 Te ju mäletate, vennad ja õed, meie vaeva ja raskusi! Me töötasime ööd ja päevad, et teid mitte koormata samal ajal, kui me Jumala evangeeliumi kuulutasime. 10 Teie ise koos Jumalaga olete tunnistajaks, kui pühad, õiglased ja laitmatud me olime usklike hulgas. 11 Sest te teate, et me käitusime igaühega teie hulgast nii, nagu isa käitub omaenda lastega, 12 julgustades, lohutades ja innustades teid elama Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma Kuningriiki ja kirkusse.
13 Ja seepärast me täname alatasa Jumalat, et kui te meie käest kuulsite Jumala sõna, ei võtnud te seda vastu inimliku sõnana, vaid sellena, mis see tõesti on, Jumala sõnana, mis tegutseb ka teis, kes te usute. 14 Sest teie, vennad ja õed, olete saanud sarnaseks nende Jumala kogudustega Juudamaal, mis on Jeesuses Kristuses: sest ka teie olete saanud kannatada oma inimeste poolt, nii nagu need kogudused juutide poolt. 15 Nad tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja ajasid ka meid minema. Nad ei ole Jumalale meelepärased ja on vaenulikud kõigi inimeste vastu, 16 takistades meid kõnelemast rahvastele nende päästmiseks. Nii täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Ent Jumala viha on tulnud nende peale täie jõuga.
17 Meie aga, vennad ja õed, olles küll lühikeseks ajaks teist eraldatud (ihulikult, mitte aga südameis), oleme sügavas igatsuses teinud kõik, et teid jälle näha. 18 Me oleme tahtnud tulla teie juurde – vähemalt mina, Paulus, ikka ja jälle –, aga saatan on meid takistanud. 19 Sest kes siis veel, kui mitte teie, olete meie lootus, meie rõõm ja meie võidupärg Issanda Jeesuse ees tema tagasitulekul? 20 Teie olete meie kirkus ja rõõm!
1 Pois vós mesmos sabeis, irmãos, que a nossa 1Ts 1.9entrada entre vós 2Ts 1.10não se tornou vã; 2 mas, tendo antes padecido e sido Fp 1.30;At 14.5maltratado, como sabeis, em vd.At 16.22-24Filipos, tivemos a confiança em nosso Deus para vd.At 17.1-9vos falar o vd.Rm 1.1evangelho de Deus, em muitas vd.Fp 1.30lutas. 3 Pois a nossa At 13.15exortação não provém de 2Ts 2.11erro, nem de 1Ts 4.7imundícia, nem se baseia em 2Co 4.2dolo; 4 2Co 2.17mas, assim como temos sido aprovados por Deus, para que se vd.Gl 2.7nos confiasse o evangelho, assim falamos, vd.Gl 1.10não como aqueles que agradam a homens, mas a Deus, que vd.Rm 8.27prova os nossos corações. 5 Pois nunca usamos de palavras de adulação, como sabeis, nem pretexto de At 20.33; cp.2Pe 2.3avareza; 1Ts 2.10; vd.Rm 1.9Deus é testemunha; 6 Jo 5.41,44; cp.2Co 4.5buscando glória de homens, quer de vós, quer de outros, embora podendo, como vd.1Co 9.1s.apóstolos de Cristo, ser-vos pesados; 7 antes, nos fizemos 2Tm 2.24brandos no meio de vós, cp.1Ts 2.11;Gl 4.19como a mãe que acaricia seus filhos. 8 Assim, tendo-vos tanta afeição, de boa vontade desejamos vd.2Co 12.15; cp.1Jo 3.16comunicar-vos não somente o vd.Rm 1.1evangelho de Deus, mas também as nossas vidas, porque vos fizestes de nós muito amados. 9 Pois vos lembrais, irmãos, de nosso 2Ts 3.8; cp.Fp 4.16trabalho e fadiga; vd.At 18.3trabalhando noite e dia para não sermos 2Co 11.9; cp.1Co 9.4s.pesados a nenhum de vós, vos pregamos o evangelho de Deus. 10 Vós sois testemunhas vd.1Ts 2.5e também Deus de 1Ts 1.5; cp.2Co 1.12quão santa, justa e irrepreensivelmente nos comportamos para convosco, que credes, 11 assim como sabeis de que modo tratávamos a cada um de vós, vd.1Co 4.14; cp.1Ts 2.7como um pai a seus filhos, cp.1Ts 5.14exortando-vos e animando-vos 12 e vd.Lc 16.28;1Ts 4.6instando vd.Ef 4.1que andásseis de uma maneira digna de Deus, que vos 1Ts 5.24;2Ts 2.14; vd.Rm 8.28chama ao seu reino e à sua 1Pe 5.10; cp.2Co 4.6glória.
13 Por isso, nós também vd.Rm 1.8; cp.1Ts 1.2damos graças a Deus sem cessar, porquanto, ao receberdes a Hb 4.2; cp.Rm 10.17palavra de Deus, que de nós ouvistes, cp.Gl 4.14; vd.Mt 10.20não a aceitastes como palavra de homens, mas (segundo ela realmente é) como palavra de Deus, cp.Hb 4.12a qual também opera em vós, que credes. 14 Pois vós, irmãos, vos haveis feito 1Ts 1.6imitadores das vd.1Co 7.17; cp.10.32igrejas de Deus vd.Gl 1.22na Judeia em Cristo Jesus; porque At 17.5; cp.1Ts 3.4;2Ts 1.4s.padecestes as mesmas coisas dos vossos compatriotas cp.Hb 10.33s.que eles padeceram dos judeus, 15 Lc 24.20;At 2.23os quais mataram o Senhor Jesus e At 7.52; vd.Mt 5.12os profetas, e nos expulsaram, e não agradam a Deus, e são contrários a todos os homens, 16 At 9.23;13.45,50;14.2,5,19;17.5,13;18.12;21.21-22,27;25.2,7proibindo-nos de falar aos gentios 1Co 10.33para que estes sejam salvos, a fim de Gn 15.16;Dn 8.23;Mt 23.32encherem sempre a medida de seus pecados. vd.1Ts 1.10A ira, porém, caiu sobre eles até o fim.
17 Mas nós, irmãos, privados de vós por um pouco de vd.1Co 5.3tempo, 1Ts 3.10de vista, não de coração, tanto mais procuramos, com grande desejo, ver a vossa face. 18 Porquanto cp.Rm 15.22quisemos ir ter convosco (pelo menos eu, Paulo, Fp 4.16não só uma vez, mas duas), e vd.Mt 4.10Satanás Rm 15.22; cp.Rm 1.13nos impediu. 19 Pois qual é a nossa esperança, Fp 4.1gozo ou coroa de glória diante do Senhor Jesus na sua 1Ts 3.13;4.15;5.23; vd.Mt 16.27;Mc 8.38;Jo 21.22vinda? Porventura, não o sois vós também? 20 Sim, sois vós a 2Co 1.14nossa glória e o nosso gozo.