1 Veljet, minä toivon sydämestäni ja rukoilen Jumalaa, että he pelastuisivat.
2 Voin todistaa, että he ovat täynnä intoa Jumalan puolesta, mutta heiltä puuttuu ymmärrys.
3 He eivät tiedä, mitä Jumalan vanhurskaus on, ja yrittäessään pystyttää omaa vanhurskauttaan he eivät ole alistuneet siihen vanhurskauteen, joka tulee Jumalalta.
4 Kristus on näet lain loppu, ja niin tulee vanhurskaaksi jokainen, joka uskoo.
8 Mitä siis on sanottu? -- Sana on lähellä sinua, sinun suussasi ja sinun sydämessäsi, nimittäin se uskon sana, jota me julistamme.
9 Jos sinä suullasi tunnustat, että Jeesus on Herra, ja sydämessäsi uskot, että Jumala on herättänyt hänet kuolleista, olet pelastuva.
10 Sydämen usko tuo vanhurskauden, suun tunnustus pelastuksen.
12 Juutalaisen ja kreikkalaisen välillä ei ole eroa. Kaikilla on sama Herra, ja häneltä riittää rikkautta kaikille, jotka huutavat häntä avukseen.
14 Mutta kuinka he voivat huutaa avukseen sitä, johon eivät usko? Kuinka he voivat uskoa siihen, josta eivät ole kuulleet? Kuinka he voivat kuulla, ellei kukaan julista?
17 Usko syntyy kuulemisesta, mutta kuulemisen synnyttää Kristuksen sana.
18 Nyt kysyn: eivätkö he ehkä ole kuulleetkaan sitä? Varmasti ovat: -- Heidän äänensä on kaikunut kaikkialle, heidän sanansa maan ääriin asti.
19 Mutta eikö Israel ole sitä käsittänyt? Jo Mooses sanoo: -- Minä saan teidät kadehtimaan kansaa, joka ei ole kansa, vihaamaan pakanoiden ymmärtämätöntä joukkoa.
20 Jesaja sanoo vielä rohkeammin: -- Ne, jotka eivät minua etsineet, ovat minut löytäneet, olen ilmaissut itseni niille, jotka eivät minua kysyneet.
1 Vennad, minu südame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad õndsaks saaksid!
2 Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda;
3 sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.
4 Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks igaühele, kes usub.
5 Sest Mooses kirjutab õigusest, mis tuleb käsust, et inimene, kes seda täidab, elab sellest.
6 Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: „Ära ütle oma südames: kes läheb üles taevasse? See on: Kristust alla tooma;
7 või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!"
8 Vaid mis ta ütleb? „Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!" See on usu sõna, mida me kuulutame!
9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!
10 Sest südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks.
11 Sest Kiri ütleb: „Ükski, kes Temasse usub, ei jää häbisse!"
12 Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad.
13 Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
14 Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda Teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda Temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?
15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!"
16 Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda Evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes usub meie kuulutust?"
17 Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.
18 Aga ma küsin: kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!"
19 Aga ma küsin: kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena ütleb Mooses: „Mina ärritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid mõistmatu rahvaga!"
20 Ent Jesaja räägib julgesti ja ütleb: „Mind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole nõudnud!"
21 Aga Iisraeli kohta ta ütleb: „Kogu päeva ma sirutan käsi rahva poole, kes ei kuula sõna ja räägib vastu!"