1 On that day Jesus went out of the house and sat by the seaside. 2 Great multitudes gathered to him, so that he entered into a boat and sat; and all the multitude stood on the beach. 3 He spoke to them many things in parables, saying, "Behold, a farmer went out to sow. 4 As he sowed, some seeds fell by the roadside, and the birds came and devoured them. 5 Others fell on rocky ground, where they didn’t have much soil, and immediately they sprang up, because they had no depth of earth. 6 When the sun had risen, they were scorched. Because they had no root, they withered away. 7 Others fell among thorns. The thorns grew up and choked them. 8 Others fell on good soil and yielded fruit: some one hundred times as much, some sixty, and some thirty. 9 He who has ears to hear, let him hear."

10 The disciples came, and said to him, "Why do you speak to them in parables?"

11 He answered them, "To you it is given to know the mysteries of the Kingdom of Heaven, but it is not given to them. 12 For whoever has, to him will be given, and he will have abundance; but whoever doesn’t have, from him will be taken away even that which he has. 13 Therefore I speak to them in parables, because seeing they don’t see, and hearing, they don’t hear, neither do they understand. 14 In them the prophecy of Isaiah is fulfilled, which says,

‘By hearing you will hear,

and will in no way understand;

Seeing you will see,

and will in no way perceive;

15 for this people’s heart has grown callous,

their ears are dull of hearing,

and they have closed their eyes;

or else perhaps they might perceive with their eyes,

hear with their ears,

understand with their heart,

and would turn again,

and I would heal them.’

16 "But blessed are your eyes, for they see; and your ears, for they hear. 17 For most certainly I tell you that many prophets and righteous men desired to see the things which you see, and didn’t see them; and to hear the things which you hear, and didn’t hear them.

18 "Hear, then, the parable of the farmer. 19 When anyone hears the word of the Kingdom and doesn’t understand it, the evil one comes and snatches away that which has been sown in his heart. This is what was sown by the roadside. 20 What was sown on the rocky places, this is he who hears the word and immediately with joy receives it; 21 yet he has no root in himself, but endures for a while. When oppression or persecution arises because of the word, immediately he stumbles. 22 What was sown among the thorns, this is he who hears the word, but the cares of this age and the deceitfulness of riches choke the word, and he becomes unfruitful. 23 What was sown on the good ground, this is he who hears the word and understands it, who most certainly bears fruit and produces, some one hundred times as much, some sixty, and some thirty."

24 He set another parable before them, saying, "The Kingdom of Heaven is like a man who sowed good seed in his field, 25 but while people slept, his enemy came and sowed darnel weeds also among the wheat, and went away. 26 But when the blade sprang up and produced grain, then the darnel weeds appeared also. 27 The servants of the householder came and said to him, ‘Sir, didn’t you sow good seed in your field? Where did these darnel weeds come from?’

28 "He said to them, ‘An enemy has done this.’

"The servants asked him, ‘Do you want us to go and gather them up?’

29 "But he said, ‘No, lest perhaps while you gather up the darnel weeds, you root up the wheat with them. 30 Let both grow together until the harvest, and in the harvest time I will tell the reapers, "First, gather up the darnel weeds, and bind them in bundles to burn them; but gather the wheat into my barn."’"

31 He set another parable before them, saying, "The Kingdom of Heaven is like a grain of mustard seed which a man took, and sowed in his field, 32 which indeed is smaller than all seeds. But when it is grown, it is greater than the herbs and becomes a tree, so that the birds of the air come and lodge in its branches."

33 He spoke another parable to them. "The Kingdom of Heaven is like yeast which a woman took and hid in three measures of meal, until it was all leavened."

34 Jesus spoke all these things in parables to the multitudes; and without a parable, he didn’t speak to them, 35 that it might be fulfilled which was spoken through the prophet, saying,

"I will open my mouth in parables;

I will utter things hidden from the foundation of the world."

36 Then Jesus sent the multitudes away, and went into the house. His disciples came to him, saying, "Explain to us the parable of the darnel weeds of the field."

37 He answered them, "He who sows the good seed is the Son of Man, 38 the field is the world, the good seeds are the children of the Kingdom, and the darnel weeds are the children of the evil one. 39 The enemy who sowed them is the devil. The harvest is the end of the age, and the reapers are angels. 40 As therefore the darnel weeds are gathered up and burned with fire; so will it be at the end of this age. 41 The Son of Man will send out his angels, and they will gather out of his Kingdom all things that cause stumbling and those who do iniquity, 42 and will cast them into the furnace of fire. There will be weeping and gnashing of teeth. 43 Then the righteous will shine like the sun in the Kingdom of their Father. He who has ears to hear, let him hear.

44 "Again, the Kingdom of Heaven is like treasure hidden in the field, which a man found and hid. In his joy, he goes and sells all that he has and buys that field.

45 "Again, the Kingdom of Heaven is like a man who is a merchant seeking fine pearls, 46 who having found one pearl of great price, he went and sold all that he had and bought it.

47 "Again, the Kingdom of Heaven is like a dragnet that was cast into the sea and gathered some fish of every kind, 48 which, when it was filled, fishermen drew up on the beach. They sat down and gathered the good into containers, but the bad they threw away. 49 So it will be in the end of the world. The angels will come and separate the wicked from among the righteous, 50 and will cast them into the furnace of fire. There will be weeping and gnashing of teeth." 51 Jesus said to them, "Have you understood all these things?"

They answered him, "Yes, Lord."

52 He said to them, "Therefore every scribe who has been made a disciple in the Kingdom of Heaven is like a man who is a householder, who brings out of his treasure new and old things."

53 When Jesus had finished these parables, he departed from there. 54 Coming into his own country, he taught them in their synagogue, so that they were astonished and said, "Where did this man get this wisdom and these mighty works? 55 Isn’t this the carpenter’s son? Isn’t his mother called Mary, and his brothers James, Joses, Simon, and Judas? 56 Aren’t all of his sisters with us? Where then did this man get all of these things?" 57 They were offended by him.

But Jesus said to them, "A prophet is not without honor, except in his own country and in his own house." 58 He didn’t do many mighty works there because of their unbelief.

1 Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.

2 Ja palju rahvast kogunes Tema juure, nii et Ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.

3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.

4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.

5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.

6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.

8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"

10 Siis jüngrid astusid Ta juure ja ütlesid Temale: „Mispärast Sa räägid neile tähendamissõnadega?"

11 Tema kostis ning ütles: „Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.

12 Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!

13 Sellepärast Ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!

14 Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!

15 Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!

16 Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!

17 Sest tõesti, Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!

18 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:

19 Kui keegi Kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.

20 Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;

21 temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.

22 Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.

23 Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!"

24 Teise tähendamissõna esitas Ta neile ning ütles: „Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.

25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.

26 Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.

27 Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?

28 Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?

29 Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.

30 Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal Ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!"

31 Teise tähendamissõna Ta esitas neile ning ütles: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.

32 See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!"

33 Teise tähendamissõna Ta rääkis neile: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!"

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi,

35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: „Ma avan Oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!"

36 Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja Ta jüngrid astusid Tema juure ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest."

37 Tema kostis ja ütles: „Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.

38 Põld on maailm; hea seeme on Kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.

39 Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on Inglid.

40 Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.

41 Inimese Poeg läkitab Oma Inglid ja Nemad koguvad Tema Kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,

42 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

43 Siis paistavad õiged nagu päike Oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!

44 Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.

45 Taas on Taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,

46 ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

47 Taas on Taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.

48 Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.

49 Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: Inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast

50 ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

51 Kas te olete aru saanud kõigest sellest?" Nad ütlesid Temale: „Jah!"

52 Siis Ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud Taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!"

53 Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et Ta läks sealt ära.

54 Ja Ta tuli Oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: „Kust on Sellel see tarkus ja need vägevad teod?

55 Eks Tema ole see puusepa poeg? Eks Ta Ema nimetata Maarjaks ja Ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?

56 Ja eks Ta õed kõik ole meie juures? Kust siis Temale see kõik on tulnud?"

57 Ja nad pahandusid Temast. Aga Jeesus ütles neile: „Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!"

58 Ja Ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.