Pular para o conteúdo
Publicidade

Mi'shinkǝn 21

Lǝkkǝ Bulus Swa Ulshelima

1 Kal ki bwastimi ne’si, inte ge' kundǝlǝn inta’mi swa Kos, lucili insu Lodas Patala. 2 Nǝm mbi kundǝlǝn mul ɗakǝshti tya ge' atli ki Pinikiya u, inte giɓi inziga. 3 Nǝn yen Saipulus te’ka u inpalti tǝn tona, in ɓew kina ɗǝlǝ' ge atl ki Suliya, in shiti a Taya, alǝbi kundǝlǝn ki mali shi' kayawasi. 4 Nǝn mbi lu u milkushti ɗa u in dǝm ne’si mutti ningi. Tǝn ndǝtl ki Yal ki mbatl is pi Bulus bǝllǝ Ulshelima wai. 5 Amma cin tlǝti nǝn u, in hilya in ɓew kina ɗǝ lǝti. Muswasǝn, mudli mil, is la’mi shitu tya kal gatli, iki ingus a tǝn bǝgasi in shilǝn Lya. 6 Kal ki palli' yelsǝni bi inǝn, inte ge' kundǝlǝn, sine ispal tya libi. 7 In gop lǝti nǝn a Taya u in mbǝci Talamayas, inshinni yelsǝni, in mun nǝm ma’si. 8 Lucili in hilya inmbǝ Kaisaliya, in tye libi ki Pilibus mul dlǝp shilǝn ki Lya, gunǝ nǝmkǝni ge' ningi i' u. 9 Tinǝ mil mudli upsi, ginǝ apǝl ki nditi wai u ginǝ ɗǝ dlǝb lǝɓa ki Lya. 10 Kal ki mutti ten alǝbi, i mul njeshinkǝn ki Lya won mbǝ, shinwasi Agabus immbǝ te' atl Yahudiya. 11 Nǝmmbǝ ma’mi u, i' kan ul kǝndǝ dlom ki Bulus i' kǝndǝ toh asǝnwasi, i' usu "Ulnǝ Yal ki mbatl ki Lya dlǝmi u ngu, Nǝgu Yahudawa ki Ulshelima sǝn kǝndǝ mul ul kǝndǝ dlom u a bǝtlti atoh ɗǝ ginǝ Yahudawa wai u." 12 Nǝn kumi nǝgu u, mi ne' mbalǝn i lǝbi u in bǝl Bulus bi su Ulshelima wai. 13 I Bulus usu, I' usu "Yakǝn ki kulu aki calitǝn mbatl ɗa? A miɓo galkǝn aminɗa, amiɗa ɓultti' kǝndǝ twai lyami as tlo a Ulshelima tǝn shin ki mulban Yesu." 14 bǝta kum sheltwai u, indǝm shot, in usu "Lya pǝl ulnǝ mbunitu." 15 Kal ki gu, in kan shitu ki su' Ulshelima. 16 Na milkushti yen te' Kaisaliya is la’mi shitu is mbǝlmi libi ki mulshin Manason, lu unǝtǝn dlǝlɗa u. Mul ki Saipulus mul bǝl Lya hwon di ɓǝli.

Bǝ’citi ki Bulu a Ulshelima

17 Nǝm mbǝ Ulshelima u, Yelsǝni inǝn njemi hwol tugi. 18 cilt kǝlu i Bulus ziga ne’mi swa ma' Yakubu, kolsi Ki Ikilisiya mus asi ɗa. 19 Bulus shinnissi u, itl' dlǝmisi shilǝn bi bi ulnǝ Lya pǝllitu age' mi’ginǝ Yahudawa wai u atǝn kyautǝn wasi. 20 Nǝs kumi nǝgu u, is nalt Lya. Is ul Bulus su: "Yani, zangu nǝmi Yelsǝni, Yahudawa bǝl mbadlwasǝn, ma' Lya singu mi’ndǝtl kǝ’mbatl kǝni ge' bǝtl zhil ki Musa. 21 Mbalǝn tle kup su usu tǝnki ɗǝ kulci' mus Yahudwa ginǝ bǝɗa ge' mbalan ki Musa wai u sǝ’dlat zhil ki Musa taka, ki dlǝmmisi bǝst sǝl millwasǝn ko as bǝl Lǝɓa ki kolsi inǝn wai. 22 Yakǝn tǝm pǝlini ngǝ? Katlti ɗawai sǝn kub mbǝtwa gi. 23 Gaki nǝgu pǝl ulnǝ tǝn piku. Mbalǝn upsi ni miɗa ginǝ kan dlǝlliti u. 24 Kan mbalǝn i, a bǝlǝn zhil ki kushti ki zo’ki mus, a' ɓatl mus ulpi sǝmbi ' utl gaɗa. Tu' tǝn shitu gu, mus nǝn ma’dli ulnǝs dlǝmisi tǝnku, bali ɗa giɓiwai, amma ki gawagi ki bǝtl zhil ki Musa. 25 Tǝn ginǝ Yahudawa wai u mi’bǝtl Yesu kal, mashin lwabbat swai i tǝngaki bǝs ɗam ulki ɗami ki lya ki mi' pǝtl gontwai, bǝs pǝl kontwai bǝs ɗam tlu u nǝs ceti' yalu wai ɗap tlu hwula wai 26 Nǝlu cilu i Bulus kan mbalǝni asa likǝn gawasǝn i. I ki i' tege' libi ki Lya ' dlǝmisi cin ngatlti ki likǝ' gawasǝn, bǝtl Lya lǝɓa ki ulkǝ okǝtl bezǝn lǝɓa ki ko wonngi wasǝn.

A gop Bulus si

27 mutti ningi ɓal nja nǝpa’tu, gen ge' Yahudawa te’ge atl ki Asiya is yen Bulus ge' libi ki Lya. Is cokǝl hwu mbalǝn is gobti, 28 asi dulle asi ussu Yelsǝni inǝn Isla’ilawa, ɗǝlǝn mi! Mulgu ti ɗǝ kushti mbalǝn mbǝl mbalǝn inǝn zhilin nǝn lu u ɗaɗanu, immbǝl Helenawa yen i kon lu bǝlt Lya." 29 (Gaki teɗi sa yen Bulus isǝ Tulopimus, mul Apisa, age' gatli, is eni kǝnǝ Bulus mbǝllǝnti ge' libi ki Lya.) 30 Mus gatli is hwodǝli mbalǝn is tlǝlte' kitǝl is gob Bulus is dǝlti twa dla ɗǝ ge' libi ki Lya, is dleusi ɗǝ le’dlabiyi. 31 Si ge' ngau shitu ki tlotti gu' u, i shilǝn lǝkina ɗǝ bali ki mi' ki ndǝ dlom ki Loman kise mus gatl ki Ulshelima ɗǝ dlati. 32 Alǝbi i' em mi’kǝ ndǝ’dlom ki Loma na ki bazi ki mi’kǝ ndǝ’dlom is tlǝ swa ge' hwu mbalǝn. mbalǝni yen ki bali ki mi’kǝ ndǝ dlom mi’kǝ ndǝ' dlomwasu, is za' liti Bulus. 33 I bal mulkina ki ndǝ dlomi hilya i' gobti, i' laki sǝ’kǝndǝti zhim dom lob. Iki in gyem mi tikǝ on ngi ya pǝli. 34 Nami ge' hwu mbalǝn ni si la’ti yali gi ɗǝ dlǝp shilǝnwasi gen ɗǝ dlǝb gwasǝn. Gaki o’tilu diɓǝli hal bali i' ambi gǝs ki bal shilǝni wai, il laki sǝ’tǝla Bulus ge’lu dǝb kǝmi' kǝndǝ’dlom. 35 Bulus mbǝ tǝn lu dǝkǝsti u, sai mi’kǝndǝdlom kanti ki kami gaki tlǝl mi’gatl ki mbalǝn. 36 Dopga ki mbalǝn i bǝlsi teɗu asi la’ti yali asi ussu, "Mi tloti!"

Bulus Shilǝn mbalǝn

37 ɓal ki mi’kǝndǝdlom tǝla Bulus a ge’lu dǝb ki mi’kǝndǝ dlomu, i' ul mulkina ki mi’kǝndǝdlomi su, "Kǝn ndǝti ta shilǝn mika?" "Ki manǝn shilǝn "Nǝbi ki Hellenanci ɓo?" 38 "Kikǝmul masal mulu wai wa? Gunǝ hwon ki te’kal ɓye u, i' tlǝlli mbalǝn ndǝlt Kǝga, hal it dǝl mbalǝn za’ngu upsi mi’tlwam mbalǝn a ge' delgǝn u" 39 I Bulus ndǝgi, Ami mul Yahudiya ni, te' Talsus age' atl Ki Kilikiya, ami Yakan gatl kǝni gatlu si kumti nali u. Mmi bǝtl ki bi zakǝni tapi Mbalǝn i shilǝn." 40 Nǝmul kina ki mi’kǝndǝ dlom bǝlti shilǝn u, i Bulus dlǝltǝn gǝbsi i' ta’ki hwu' mbalǝn toh lya is dǝm shot, muswasǝn ishinnisi bikǝ Alamaya.

Estes versículos te tocaram? Ore agora!

+581 estão orando agora.

Junte-se à corrente de oração.

Veja também