Pular para o conteúdo
Publicidade

As 10 parábolas mais importantes de Jesus

Por Bíblia Online  - 

Jesus ensinou lições profundas por meio de parábolas, histórias curtas e simbólicas que comunicam verdades espirituais. Cada parábola tem um significado especial e atemporal, revelando o caráter de Deus e ensinando como viver como cristãos. Aqui estão 10 das parábolas mais marcantes e suas lições:

1. Parábola do Semeador (Mateus 13:3-9)

Ookkonechchinni udumi’a Yessuusi heddo yaanuwwa mammaasik ardake’ni hiyya’n kullee qici, «Laqqe! Wiisalli mitti facaalsa fule. Facaasa wodda mitte mitte gumma orni qarqara ibbe, ci’atinna isee dagge itte. Wele gummanna careti hana heenoke buttinna’ni ibbe; birasa’eek buttini hedha gophpheemmashshanni hiribbange’ni fulde. Kaddomalee arishsho fuldee wodda qoorte; hiddakanna afagophpheemmaxxe’e bagge. Wele gummanna utettixxi oddo’ni ibbe; utettiki haqichchinna nophpeexxi isee suruure. Wele gummanna eloke buttina’n ibbe latteexxi heddo gumma gummisse; mitte dhibba, mitte jaane tomme, mittetinna sase tomme gumma gummisse. Mansha laqqaaxxa afeek laqowwaal!» hiyye.

A parábola do semeador fala sobre a receptividade das pessoas à Palavra de Deus. Cada tipo de solo representa diferentes maneiras de receber e aplicar o Evangelho em nossas vidas. Somente um coração fértil e comprometido pode dar frutos espirituais abundantes.

2. O Bom Samaritano (Lucas 10:25-37)

O’wallo Saamarichchika Fakkeenna

Kunse mitte barra Muuseke seerik barachchiisalli Yessuussi hega uudo’a haseexxi, «Barachchiisalloo! Duuchchi woddixxa hedho alfonnaa ani maachcho assa hasissa?» iso’o hiyye.

Yessuussinna «Seerake’ni borreessendeexxi maachcho? Haasoossita’ette qicita hittate?» hiyye iso’ni hiisse haaso’e.

Manjichchi iikkinna hiyye hiisse haaso’ee qici, « Gootta atika Mageno atixxe wo’ma qalbenni atixxe wo’ma hunnanninna atike wo’ma yaadinni eeyyiiittanni ollalcho atika eeyyi» hiyyaan.

Yessuussinna hiissexxi iso’n, «Hiissitetteki hissichchi dhugaate; yoona atinna tenneenni assi! Hedhotinna hexxattoni» hiyye.

Iikki barachchiissalluwwinna ifi qullichchake assa haseexxi «Egedhdhitaa, ta’a isi ollalchi anki ayyete?» hiyyeexxi Yessuusii’i qore.

Yessuusinna hiyyeexxi hiisse haaso’ee qici, «Mnji mitti Iyyerusaalemi’ni Iyyarko’a me’ammaa wodda bokkaammetixxe anga’n ibe; seemma isixxanna isinaa’n quncinse isoo ganneexxi hedhotixxenna reyotixxe oddo’n waalle me’ine. Keekkatebaang mitti qeesichchi ora ookkone adadde me’aan isoo afeexxi qeefate sa’e. Iitaani mitti Leewwichchi ookko’ni sa’nemman; isinna manjichcho ookkonee afeexxi qeefate sa’e. Mitti Semaarichchi kinni ifinxa ookkone ora me’an iikki manjichchi hedheebaa ge’e; isoonna afeexxi isi’a marare. Isiba’anna shiqeexxi maduwwa isixxe’ni zayitenna woyinetixxa booka cosseexxi isee usure; ifixxe harre hananna isoo offo’lisheexxi keessumma galdammake mine’n iyyemareexxi isoo gargaare. Langa baro lame diinaarre maallaqa aadheexxi kessummatike mini anna’n uwweexxi, Konnee manjichcho magannete’n dhibensiisi! Konne iimidarre fulchitattoka maallaqanna ani hige daganno wodda ati’a hiissannonhiyye.

«Yoonata konne sase manninaa’n ookkone bokkaametixxe anga’n ibeeke manjichchi’a ollalichchokee kadeek hoonte ate’ni laba?»

Iikki seerink barsiisanjinna, «Ookkone isi’a marareekentaa» hiyye hiisse.

Yessuusinna «Yoona atinna martettexxi iitta assi!» hiyye.

Essa parábola nos ensina sobre o amor ao próximo, independentemente de raça ou religião. O samaritano ajudou um desconhecido, mostrando que a verdadeira fé se revela no amor ao próximo.

3. A Ovelha Perdida (Lucas 15:4-7)

«Ha’noo giddii’ni mitti dhibba gedhebo afee’naa konne giddii’n mitti ba’oole sallane tommenna sallane badda’aten waaleexxi ookkone ba’eeka afatee hasto me’abaak ayyete? Afee woddanna gammade’e dugummote’n dulkeexxi ifike minibaanna illee iima higaan; jaaluwwa ifikanna olla’uwwa ifika mitteba ye’eexxi insa’ne, Ba’eemmaka anka gedhechcho alfeennaxxee aninni welti gammadde!hiyyaan. Ha’nooni kulo, iittanni aadde aaga hasissabaake sallane tommenna sallane qulliyye irra aadde aagaake mitte cubbichchixxe’ee iimate’n gammashsho kaddaan.

Deus é como o pastor que busca incessantemente uma ovelha perdida. Essa parábola revela o amor incansável de Deus pelos pecadores, celebrando a alegria no céu quando alguém se arrepende.

4. O Filho Pródigo (Lucas 15:11-32)

Ba’e Afemeeke Beltixxee Mammaassa

Lebeexxi Yessuusi insa’nen hiyyee qici; «Mitti manjichchi lame labbaxxe oose afeemmani. Lami giddii’n maa’n belti anna, Anke annaa atixxe karranaa’ni ani’a geyaaka qoobbo uwwihiyye. Annikinna karra ifixxa lamiinxe ifixxe oose’aa qoode.

«Heddo barranna turebaang iikki maa’n beltichchi isoo’o geyemmaka qoobbo duuchcha bukki assedheexxi bayyi bogiba’a me’e; ookkoonna fooggaleexxi maallaqa ifika bire. Isinna afemaachcho duuchcha bireechchi uduma ookkone bogi giddo duuchcha jabak solo’i kade; isinna rakkatate’n ke’e. Tennexxee ookkone bogike mitte manjichchi hunda aage; manjichchikinna booyye isi’a allalaashsha ifike fichchi giddi’aa isoo erge. Isinna booyye ittaammaxxe midhaka huura ito’aa alche’nemman; yaane kinni isoonni midde isi’a uwwa’emmak hedhemmabaan.

«Qalbeeffachchote’n higeexxa yanna kinni hiyyee qici, Me’i anke annik hujalluwwi ite gopheexxi galchedha’ne; anee kinni kaba solo’i shiyo’ate. Ke’e anke anniba marennexxi; Annayyo Mageni edonna ati edo balleessenneni. Ta’anni elqa’a atike belto hiyyeme ye’ema ani’a hasissaba’a; yaane kinni ati’a hujammake mitte erganjishsha ane’e uudi iso’o hiyyannonhiyye. Tennexxe ke’eexxi ifike anniba’a me’e.

«Yaane kinni bayyann hedhee’naa anni isik iso’o afeexxi isi’a marare; isiba’anna gonga’n mareexxi isoo hanqalfe sunqedhe.

«Beltikinna isoo, Annayyoo Mageni edonna ati edo balleesseenneni; ta’anni edi’a atike belto hiyyeme ye’ema ani’a hasissaba’ahiyye.

«Anni isik kinni ifike erganjuwwa’n hiyyee qici, Rakkineexxi duuchchiinxenaa’ni caaldaaxxa seemma iyyedagine’e iso’n oddeesse; qubichcho isike’n qube, lekka isixxe’ninna kophe uggurre! Ha’yo jibbichchanna iyyedaggine isi’a dulle; inda’ni gammando! Kunn ank belti reyeemmani; ta’a kinni hedhoke kade’eeni; ba’edhemman, afeme’eni!ookkonneechchi udumanna gammadate’n ke’ne.

«Eettene yanna isik angafi belti fichcha hedhdhemmani. Ookkoo’n illee iima higa’n mini’a shiqee wodda massinqotikanna sirbiinka hafuura laqe. Isinna erganjuwwi giddii’n mitte ye’eexxi tinni yaane maachcho? Hiyyeexxi qore. Ergajikinna iso’ni: Dayyo atike dageedheen; nage’ikinna fayya hedheexxi dagemmaxxee anni atik ha’yo jibichcha isi’a duledheenhiyye.

«Angafi belti mufateexxi mini’anna e’ya gibe; anni isikinna mini’a e’yaashsha isoo kadhate. Isi kinni annake’n hiisse hiyye haaso’eeqic, Kunise, konne baro duuchcha garbiinsha ati’a ergateme’ennen; ajaja atikenaa’n mittekanna midde xe’ishebono; ati kinni jaaluwwa ankenni gammadannoshsha mitte re’etika beltanjo midde ani’aa uute egendebexxo. Yaane kinni atik belti karra atixxa yabaabulto melaalle’n bireexxi dagee woda ha’yo jibichcha isi’a duldettenhiyye.

«Ann isikinna isoo, Anke beltoo, ati duuchchi wodda aninni welti hexxetten; anke kadeechchi duuchchi atichcho. Kunni atik dayyi kinni reyeedhemman; ta’a kinni hedhoke kade; ba’eemman, afeme’een; tennexxee jillennexxi gammada no’aa hasiissaani.»

A parábola do filho pródigo fala sobre o perdão e o amor incondicional de Deus por Seus filhos, mesmo quando se desviam.

5. A Pérola de Grande Valor (Mateus 13:45-46)

«Higgeen Mootumma iimixxi fiixxa kino halsaake dadalanjo fakkaattaan. Kunni daddalanjinna hira lumo qico fiixeka kinjo alfee wodda mareexxi afeechcho duuchcha gurgudhdheexxi ookkonee fiixa kinjo hidhdhaan.»

Jesus ensina que o Reino de Deus é o bem mais precioso e devemos estar dispostos a renunciar tudo para possuí-lo.

6. O Fariseu e o Publicano (Lucas 18:9-14)

Feriisichchiinxanna Qaraxa Bukki assammakixxee Mammaassa

Ifi qullichchake asse uudati ifi saadaakeerii’anna wele manna kinni tuffateeke mannixxee konne mammaassa insa’nea hiyya’n mammaakee qici: «Lami manni soodachchotee’e alalle galmi giddi’a me’e; mitti feerisichchoke langak qaraxa bukki assa’emmakemman. Feerisichchikinna uurreexxi ifixxee soodata’n hiyyee qici: Mageno ani wele manni duuchchishsha, bokkaame xaqartichcha, yabaabula giddii’ninni konne qaraxa bukki assaammake manjichchishsha kada gopheennaxxe’e atee galateeffatannen. Ani torbaate’ni lamele agabo goddo hosaannon; alfannochcho duuchchanaa’ninna tommitte ati’aa uwwaannon.

«Iikki qaraxa bukki assammaki kinni bayyanni urreexxi, iimi’anna midde qokki hiyya haseba’a. Yaane kinni qoma ifixxa ga’nan, Mageno, anee balleessanjokee mararhiyya’nemman.

«Ha’nooni kulo, ookkone fariisichchi irra kunni Mageni edo qullichchiinsha uudemeexxi mine ifikibaa higeen; ifi lummisaak duuchchi shiixxedhaan; ifi shiixxishaak kinni lummedhaan.»

Essa parábola nos lembra que Deus valoriza um coração humilde e arrependido, em contraste com a arrogância espiritual. O publicano, ao reconhecer seus pecados, foi justificado diante de Deus.

7. Os Talentos (Mateus 25:14-30)

Makilite Uwwendemmake Sase Erganjuwwixxee Mammaassaa

«Mageniinxi mootumma, erganjuwwa ifika ye’eexxi afe’eexxa karra insa’nen maganne uwweexxi welebaa me’a ke’eeke manjichcho fakkaattaan. Mitte mittengee dande’a isi isixxeshshanni, mittekee onde Mekiilite; mittekeenna lame taalante; iittanni mittekee mitte taalante uwweexxi wele bogibaa me’e. Iikki onde taalante adhdhemmak manjichchi me’exxi, maallaqa ookkonenne dadaleexxi onde taalante ibise. Iittanni lame taalante adhdhemmakinna daddaleexxi wele lame taalante ibise. Mitte taalente adhdhemmak iikki manjichchi kinni bale umeexxi ookkonee ifike gootika maallaqa mooge.

«Ookkone erganjuwwik gootti lumoxxe yanna uduma dageexxi insa’nen uwwemmaka maallaqa maa assineexxa haassonaa insa’nee qore. Onde taalentek adhdhemmak iikki manjichi wele onde taalente adhdhe shiqeexxi, Anke gootta ane’n onde taalente uute’ettan; kunse wele onde taalente ibiseennen!

«Gootti isikinna isoo Elo qico hujje’eetten; ati elokinna xuurameessi erganj! Heenoxxe yaane’n xuurameessake kaddeeten, ani atee heddo yaane’n baalloonsannon. Amo atike gootixxe gammashsho’n e’yihiyye.

«Lame taalente adhdhemmak iikki manjichchinna shiqeexxi, Anke gootta ane’ni lame taalente uute’eetan; kunse wele lame taalente ibiseennenhiyye.

«Gootti isikinna Eloxxen, ati elokinna xuurameessi erganji heenoxxe yaane’n xuurameessa kaddeeten, heddo yaane’n atee baallonsannon. Amo atike goottixxe gammashshobaa e’yihiyye.

«Mitte taalente adhdheemmak iikki manjichchinna shiqeexxi, Anke goottaa ati rokkebexxoke boonchinaa’n haa’mitatoke, facaassebexxoke boonchinaa’ninna bukk assexxatoke marartabexxoke manjo kaddettexxa ege’neennen. Tennexxee atee sodaattennexxi taalente atixxa ume sho’eennen. Ane’n uutetak atik maallaqi kunsehiyye.

«Isik goottinna iso’n hiyye hiisse haaso’ee qici, Koo ati fuggichchinna booso’i erganji! Facaasebe’no boonchinaa’ni ha’mannoxxa, rokkebe’noke boonchinaa’n bukki assedhanoxxa egendeetechchinni, hige daganno wodda maallaqa anka ilee’naa adhdhannoshsha ati dadalaake manna’n uwwa hassissamman.

« Yoonna amme isixxa eettene taalente isonaa’n aaxineexxi tomme taalente afe’eemmakee uwwe. Afe’eekee lebenda, isi’aanna bira saxxa. Afebaakenaa’n iikki afe’eemmangeechchi midde adhdhema. Konnee woyi fulabaaka erganjo fulchitineexxi gadhi’a dukkanate’n hunne! Ookonna oodhishshanna isso qarate kaddaanhiyye.

Nesta história, Jesus ensina sobre a responsabilidade de usar bem os dons e recursos que Deus nos confiou. A fidelidade nas pequenas coisas abre portas para bênçãos maiores.

8. O Rico e Lázaro (Lucas 16:19-31)

Dureessa Manjichchonna Ali’aazaarii

«Baddeessittenna eloxxa layino oddo’weexxi, barra barra’n danqasha gala’n gammadaammak mitte dureessa manjichcho hedhemman. Bisi isik duuchchi mada calla kade’ek Alaazaari hiyyemaake mitti hiyyeessi manjichchi konne dureessi manjixxe baxxe edo diiphaamman. Kunni hiyyeessi ookkone dureessichchixxe qorenaa’n ibba’emmaxxa hanba midde ito’a halcha’emman; worshikinna gatebaang dageexxi mada isixxa arraaphpha’emman.

«Kunni hiyyeessinna reye; erganatinna isoo Abirihaami biri’a iyyemarte. Dureessichchikinna reyenna moogemeen. Si’oole giddonna abara uuda’neebaan qokki hiyyeexxi Abirihaaminna Abirhaami bira hedhemmaka Alaazaarii’i afe. Isinna hafuura gikki asseexxi, Anna anke Abirihaamii! Ani’a marar; kaba giiratike bube’non jaba qico abara uudate’n hedheennaxxee’e, Alaazaari qubichcho ifika wodeeke’n cuupheexxi arrabo anka ani’a qiidisaashsha maganneten isoo ani’a ergihiyya’n raare.

«Abirihaami kinni hiisseexxi hiyyee qici Anke belto! Ati buttate’n hexxattake baro’n eloxxa yaanuwwa adhdhitettexxa, Alaazaarinna fuggoxxa yaanuwwa adhdhemmaxxa qalliyyi. Ta’a kinni isi kaba dayya’aa wodda ati abara uudate’n hexxetten. Tenne gadhi darre kabaa’n ha’noobaa sa’a hasaak dande’abaaxxa, ookko hedheekiirinna no’obaa foofabaashsha no’oxxenna ha’nooxxe oddo’n lumok bowwa’i hedhaashsha assende’een.

«Durreessi manjichchinna hiyyee qici, Anke anna yoona Ala’azaari anke annike minibaa ergitattoshsha atee kadhataannen. Ani onde dayyuwwa afeennaxxe insa’nenna abara konneke boonchibaa dangabaashsha insa’ne xexxe’achchiisuun.

«Abirihaami kinni, Dayyuwwi atik Muusekanna wabeekotika maxaafuwwa afe’emmaxxe insa’nenaan laqowwaali!hiyye.

«Dureessi manjichchinna, Anke anna Abirihaamii! Iitatebaan; mitti manji reyotenaa’ni ke’eexxi insa’neba mareele yaandeexxi aadde aangaanhiyye.

«Abirihaaminna, Dayyuwwi atiki Muusekanna wabeekotika maxaaffuwwa laqa gonpha’noole mitti manji reyotenaa’n ke’eexxi insa’nen kuloolenna midde amannabaan.»

A parábola alerta sobre as consequências de negligenciar os necessitados e viver para si mesmo. Também destaca a realidade do julgamento e da vida após a morte.

9. O Joio e o Trigo (Mateus 13:24-30)

Jigjiinka Mammaassa

Lebeexxi Yessuusinna wele mammaassa hiyya’ni insa’nen haaso’ee qici, «Mootumma iimixxi ifike fichcha’n eloxxa gumma rolkeeke manjichcho labbaan. Yaane kinn manji duuchchi diiphee’naa naaphi isike dageexxi rokkendeexxe dinne giddo jigja roke me’e. Dinne fuldeexxi gummissammaxxe yanna’ni jigijikinna leelle.

«Tennexxe ookkone fichchike annik erganjuwwinna isiba’a dageexxi, Koo aaddi, atike fichcha’n rokkeettaxxi eloxxe gummabaa rokkeettak? Jigijitaa habaa’n dage?hine isoo qorre.

«Isinna, Tenne iitta asseek naaphakenihiyye hiisse insa’neni haaso’e.

«Erganjuwwi isikinna, Eega iittate kaddeexxenni marrennexxi jigija gonshonnaa hassaate?hine isoo qorre.

«Isi kinni hiyyeexxi insa’neni hiisse haaso’ee qici, Waawo’o jigija goshshinaa wodda dinnetanna welti goshshinaammaxxee hedhuun. Haamatixxe yanna qico’ni dinnetinna jigijikinna mittemba nophphuun, waalle! Haa’matixxa yanna haamammaka manna: Edisineexxi jigija goshshine giirate’n gubato’a ladde laddenni usurre; dinne kinni bukki assitineexxi gootarake’n aasse hiyyannoninsa’nea hiyye.»

Essa história simboliza o bem e o mal coexistindo no mundo até o julgamento final, quando Deus fará a separação entre os justos e os ímpios.

10. As Dez Virgens (Mateus 25:1-13)

Tomme Dubarrika Mammaassa

«Eettenee yanna iimixxi mootumma xassa ifi ifika abixxeexxi ookkonee waajubichcho qophedha fuleeke tomme dubarra fakkaattaan. Insa’ne giddii’n ondi gowwakemman; ondi kinni qalbeeffatammakemma’a. Iikk gowwi dubarri xassiinka miya abixxee malee’e geltaaxxa xassiinxa zaiyte afeemmaba’a. Iikk qalbaamessi dubarri kinni ifi ifike xassinni welti geltaaxxa xassiinxa zayite xassiinke mi’uwwi giddo afe’eeman. Iikki waajubichchi dagebaang turaa wodda mugi loolloosee’naa duuchchiingi dubarri diiphe.

«Hashsha wodhakki geyee wodda, Iikk waajubichchi dagete’n hedheen fuldineexxi qophedhdhe!hiyyaak canci laqeme.

«Eettene yanna iikk tommiing dubarri dammaqeexxi ifi fika xassa qophpheesedhe. Iikki gowwi dubarri ookkonee qalbaameessa dubarra, No’ok xassi xo’aaten; ha’nooxxe xassiinxe zayitenaa’n no’aa uwwe!hiyye.

«Qalbaamessi dubarri kinni insa’nen, Anfe’eennexxi zayite no’aanna ha’noaa geltabaan; martineexxi gurgurammake mannanaa’n ifi’a hidhdhehiyye hiisse haaso’e.

«Iikki gowwi dubarrinna xassiinxa zayite hidho’a me’eeken iikki waajubichchi dage. Iikki qixxeeffateemmak ondi qalbaamessi dubarri waajubichchik welti jilatike mine’ni e’ye; hulatinna cufende.

«Udumi giddii’n gate’eemmak iikki weli dubarri dageexxi isoo, goottaa goottaa! Hula no’oa bani!hiyye.

«Isi kinni, Ani dhugaate ha’non haaso’aannen, ha’no ege’nebenohiyya’n insa’nen hiisse haaso’e.

«Tennexxee baratanna saate ege’ndinammabaaxxee qixxeffatine heqqedhdhe!

Jesus enfatiza a necessidade de estarmos sempre preparados espiritualmente para Sua segunda vinda, pois ninguém sabe o momento exato.

As parábolas de Jesus continuam sendo fontes ricas de sabedoria e direção para a vida cristã. Ao aplicarmos esses ensinamentos, nos aproximamos mais de Deus e de Sua vontade.

Se este artigo te ajudou, faça sua parte e compartilhe a Palavra de Deus com aqueles que você ama.

Seja o primeiro