1 Let us therefore fear, lest, a promise being left of entering into his rest, any one of you might seem to have failed {of it}.

2 For indeed we have had glad tidings presented to us, even as they also; but the word of the report did not profit *them*, not being mixed with faith in those who heard.

3 For we enter into the rest who have believed; as he said, As I have sworn in my wrath, If they shall enter into my rest; although the works had been completed from {the} foundation of {the} world.

4 For he has said somewhere of the seventh {day} thus, And God rested on the seventh day from all his works:

5 and in this again, If they shall enter into my rest.

6 Seeing therefore it remains that some enter into it, and those who first received the glad tidings did not enter in on account of not hearkening to the word,

7 again he determines a certain day, saying, in David, 'To-day,' after so long a time; (according as it has been said before), To-day, if ye will hear his voice, harden not your hearts.

8 For if Jesus had brought them into rest, he would not have spoken afterwards about another day.

9 There remains then a sabbatism to the people of God.

10 For he that has entered into his rest, he also has rested from his works, as God did from his own.

11 Let us therefore use diligence to enter into that rest, that no one may fall after the same example of not hearkening to the word.

12 For the word of God {is} living and operative, and sharper than any two-edged sword, and penetrating to {the} division of soul and spirit, both of joints and marrow, and a discerner of the thoughts and intents of {the} heart.

13 And there is not a creature unapparent before him; but all things {are} naked and laid bare to his eyes, with whom we have to do.

14 Having therefore a great high priest who has passed through the heavens, Jesus the Son of God, let us hold fast the confession.

15 For we have not a high priest not able to sympathise with our infirmities, but tempted in all things in like manner, sin apart.

16 Let us approach therefore with boldness to the throne of grace, that we may receive mercy, and find grace for seasonable help.

1 Siis kartkem, et niikaua kui tõotus pääseda Tema hingamisse on täitumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks jäänuks.

2 Sest rõõmusõnum on kuulutatud meile nõnda nagu neilegi. Ent kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu läbi neisse, kes seda kuulsid.

3 Sest meie, kes usume, saame hingamisse, nõnda nagu Tema on öelnud: „Siis ma vandusin Oma vihas: nad ei pääse mitte Minu hingamisse!", ehk küll Tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.

4 Sest kuskil on Ta seitsmendast päevast öelnud nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist Oma tegudest";

5 ja siin jälle: „Nad ei pääse mitte Minu hingamisse!"

6 Et nüüd asi nii on, et mõned pääsevad sinna ja et need, kellele rõõmusõnumit esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud sõnakuulmatuse pärast,

7 siis Ta määrab uuesti ühe päeva „tänapäevaks", öeldes Taaveti kaudu nii pika aja pärast, nagu on enne öeldud: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid!"

8 Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.

9 Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.

10 Sest kes Tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal Oma tegudest.

11 Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul.

12 Sest Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja;

13 ja ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees; ja Temale tuleb meil aru anda.

14 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, Kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!

15 Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.

16 Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.