1 But there were false prophets also among the people, as there shall be also among you false teachers, who shall bring in by the bye destructive heresies, and deny the master that bought them, bringing upon themselves swift destruction; 2 and many shall follow their dissolute ways, through whom the way of the truth shall be blasphemed.

3 And through covetousness, with well-turned words, will they make merchandise of you: for whom judgment of old is not idle, and their destruction slumbers not. 4 For if God spared not the angels who had sinned, but having cast them down to the deepest pit of gloom has delivered them to chains of darkness to be kept for judgment; 5 and spared not the old world, but preserved Noe, the eighth, a preacher of righteousness, having brought in the flood upon the world of the ungodly; 6 and having reduced the cities of Sodom and Gomorrha to ashes, condemned them with an overthrow, setting them as an example to those that should afterwards live an ungodly life;

7 and saved righteous Lot, distressed with the abandoned conversation of the godless, 8 (for the righteous man through seeing and hearing, dwelling among them, tormented his righteous soul day after day with their lawless works,) 9 the Lord knows how to deliver the godly out of trial, and to keep the unjust to the day of judgment to be punished;

10 and specially those who walk after the flesh in the lust of uncleanness, and despise lordship. Bold are they, self-willed; they do not fear speaking injuriously of dignities: 11 when angels, who are greater in might and power, do not bring against them, before the Lord, an injurious charge. 12 But these, as natural animals without reason, made to be caught and destroyed, speaking injuriously in things they are ignorant of, shall also perish in their own corruption, 13 receiving the reward of unrighteousness; accounting ephemeral indulgence pleasure; spots and blemishes, rioting in their own deceits, feasting with you; 14 having eyes full of adultery, and that cease not from sin, alluring unestablished souls; having a heart practised in covetousness, children of curse; 15 having left the straight way they have gone astray, having followed in the path of Balaam the son of Bosor, who loved the reward of unrighteousness; 16 but had reproof of his own wickedness — the dumb ass speaking with man’s voice forbad the folly of the prophet. 17 These are springs without water, and mists driven by storm, to whom the gloom of darkness is reserved for ever. 18 For while speaking great highflown words of vanity, they allure with the lusts of the flesh, by dissoluteness, those who have just fled those who walk in error, 19 promising them liberty, while they themselves are slaves of corruption; for by whom a man is subdued, by him is he also brought into slavery. 20 For if after having escaped the pollutions of the world through the knowledge of the Lord and Saviour Jesus Christ, again entangled, they are subdued by these, their last state is worse than the first. 21 For it were better for them not to have known the way of righteousness, than having known it to turn back from the holy commandment delivered to them. 22 But that word of the true proverb has happened to them: The dog has turned back to his own vomit; and, The washed sow to her rolling in mud.

1 Ent rahva seas oli ka valeprohveteid, nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid. Nad toovad vargsi sisse hukutavaid valeõpetusi ja salgavad Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nii tõmbavad nad enda peale kiire hävingu. 2 Ja paljud järgivad nende kõlvatut elu, kelle pärast hakatakse teotama tõe teed. 3 Ahnuses püüavad nad teid väljamõeldud lugudega ära osta. Nende karistus ei oota ammugi jõude ja nende hukatus ei tuku.

4 Sest Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid heitis nad ahelais põrgu süngesse piinapaika kinnipidamiseks kuni kohtupäevani. 5 Ta ei säästnud ka muistset maailma, vaid nuhtles nende jumalakartmatust veeuputusega, jättes ellu ainult õigusekuulutaja Noa ning veel seitse hinge. 6 Ta mõistis hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks, ja tegi nendest näite sellest, mis ootab jumalakartmatuid. 7 Ta päästis hukatusest Loti, kes oli õige ja keda ohjeldamatud inimesed vaevasid oma kõlvatu käitumisega; 8 sest see, mida ta nende keskel elades nägi ja kuulis, piinas tema õiglast südant päevast päeva.

9 Nii teab Issand, kuidas jumalakartlikke katsumustest päästa, ülekohtusi aga hoida karistuse ootuses kohtupäevani, 10 eriti neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad võimu.

Nad on isekad ja jultunud ega karda teotada aukandjaid vaime, 11 samas kui isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei langeta nende kohta teotavat otsust Issanda ees. 12 Need on otsekui arutud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks. Nad teotavad seda, millest nad aru ei saa ja hukkuvad oma rikutuses.

13 Nad saavad kurja kohtlemise oma ülekohtu palgaks. Nad peavad lõbuks prassida päeva ajal, nad on häbiplekid ja tõrvatilgad, kes naudivad oma petlikke sõnu, kui nad pidutsevad koos teiega. 14 Nende silmad on tulvil abielurikkumist ning nad ei lakka tegemast pattu. Nad meelitavad lõksu kõikuvaid hingi, nende süda on treenitud ahnuses, nad on needuse lapsed. 15 Nad on lahkunud sirgelt rajalt ja eksinud, et käia Beori poja Bileami järel, kes armastas ülekohtu palka, 16 kuid sai oma üleastumise pärast noomida: kõnevõimetu eesel hakkas rääkima inimhäälega ja takistas prohveti meeletut tegu.

17 Nad on veeta allikad, udupilved, mida marutuul kannab, kelle jaoks on määratud pilkane pimedus. 18 Sest nad räägivad tühiseid, ülespuhutud sõnu ning meelitavad kõlvatute lihahimudega lõksu neid, kes on äsja pagenud eksiteel käijate seast. 19 Nad tõotavad neile vabadust, olles ise pahede orjad. Sest millele sa alla annad, selle ori sa oled. 20 Sest kui nad on Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tundmise läbi pagenud maailma rüvedusest ning end uuesti neisse mässivad ja jäävad alla, siis on nende viimane olukord halvem kui esimene. 21 Neile oleks olnud parem, kui nad poleks õiguse teed iial tundma õppinud, kui et seda tundes ära pöörduda neile antud pühast käsust. 22 Mis nendega on juhtunud, kinnitab vanasõna tõde – „nagu koer, kes läheb tagasi oma okse juurde", ja „pestud emis, kes läheb porisse püherdama".